Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4
Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20
ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.
valimas käimise traditsioon on sügavalt juurdunud, püsib osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 5. Erakonnad tänapäeva poliitikas 15 Kodanikud, huvid ja demokraatia 5.1 Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisrežiimi (Kolmas Reich, Nõukogude Liit, Hiina Rahvavabariik, Kuuba), kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone – seadusloomet, ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Demokraatlikus ühiskonnas, kus tegutseb mitmeid erakondi, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja erinevate kodanikuühiskonna toimijate kaasatus poliitikasse
annaabi.ee 
