vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus – monokraatne. Kui on kolleegium otsustajaid, siis on kollegiaalsüsteem) - territoriaal- ja reaalsüsteem (territoriaalsüsteemi puhul on organile ette nähtud teatud territoorium, ruum, mille ulatuse ta on volitatud oma pädevust realiseerima, nt KOV. Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil). Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu.
Oma pädevuse piires. Teatud juhtudel võib sekkumist ette tulle. Horisontaalne dekontsentratiooni süsteem reguleerimisülesanded jagatakse võrdses seisundis olevate organite vahel, nt ministeeriumid. Siin pole tegemist demokraatlikkusega midagi pistmist, siin lihtsalt tehniline küsimus. Kolmandaks: o Monokraatne süsteem - Organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. o Kollegiaalsüsteem. Tavaliselt otsustab kolleegium kõiki küsimusi majoriteedi põhimõttel Neljandaks: o Terrioriaalsüsteem. Haldusorganile nähakse ette teatud territoorium, mille ulatuses ta on volitatud oma pädevust realiseerima (nt KOVÜ) o Reaalsüsteem. Reaalsüsteem, tuleneb lad k res (= asjad). Haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (t ministeeriumid).
rakendamine. Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonireiimile on iseloomulik kõigi haldusorganite sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus
rakendamine. Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonire�iimile on iseloomulik kõigi haldusorganite sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium, kellele kuulub ka otsuste vastuvõtmise õigus. Kolleegiumi juht esineb tavaliselt primus
Majanduspraktika näitab, et sotsiaalse õigluse (või vähemalt õiglustunde) suurendamine on sageli saanud toimuda vaid majandusliku efektiivsuse vähendamise arvel. Ja vastupidi, 105 majandusliku efektiivsuse suurendamine on tihti võimalik vaid sotsiaalse õigluse (või vähemalt õiglustunde) vähendamise arvel. Majandus on tegelikult tõhusaim ainuotsustamise, diktaatorliku juhtimise, ebademokraatia ja võrdsuse vähendamise puhul. Aga võib muidugi küsida: kuhu niisugune majandamine viib, mida see annab ja kellele seda vaja on? On avaldatud arvamust, et nüüdisaegne lääne demokraatia kummardab sisuliselt kolme tuhande aasta vanust mõtlemisviisi. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et antiikne demokraatia, mille oleme eeskujuks võtnud, polnud üldsegi mitte mõeldud progressiks, vaid hoopis tollal valitsenud