peaks. Mulle tundub, et peamine soov eitada majandusliku tõlgenduse võimalust käsitletavas kontekstis tuleneb sellest, et ei taheta eristada erinevaid õigusharusid ning erinevate õigussuhete osas kehtivaid põhimõtteid. Samuti kasutatakse majandusliku tõlgendamise põhimõtet üksnes ühe või teise poole kasuks, mitte ei proovita sellega asja tegelikku tuuma tabada. Nii on täiesti loomulik äriõiguses, et isikul on õigus asutada näiteks osaühing, seejuures võib ta ainuosanikuna otsustada määrata osaühingu juhatajaks iseenda ning äriõigus peab seejuures täiesti normaalseks, kui ta otsustab juhatajale ehk iseendale tasu mitte maksta. Seejuures ei pea ta endale tasu maksma ka siis, kui ta on ka ainus, kes nö reaalselt osaühingus tööd teeb. See kõik on tore ja tundub, et nii jääbki, sest kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud ning millestki ju üle ei astutud. Kui
teha kindlaks õiguste kuritarvitamine osaniku poolt 5. A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut. A võttis vastu otsuse, millega andis osaühingu juhatusele õiguse võõrandada osaühingule kuuluv kinnisasi. Seejärel võõrandas A oma osa B-le. B otsustas osaühingu uue ainuosanikuna kutsuda A juhatusest tagasi ning valis uue juhatuse, kuhu nimetas muu hulgas ka A. Lisaks muutis B osaühingu põhikirja selliselt, et juhatuse liikmed tohivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Vastav esindusõiguse piirang oli kantud ka äriregistrisse. Päev pärast vastava äriregistri kande tegemist müüs A osaühingu esindajana kinnisasja C-le. C tõendas, et ta ei teadnud, et juhatus võis osaühingut esindada ainult ühiselt ning et äriregistrisse oli kantud esindusõigus
samamoodi ühiselt ning juhul, kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, on võimalik selles abieluvaralepingus kokku leppida. Kõik eelnevalt meenutatud sätted kehtivad ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa suhtes. Juhul, kui osaühingule varasemalt pole teada antud, et osa kulub nii selle osanikule kui ka tema abikaasale, siis osaühingul on õigus pidada osa osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isikut ning ka nõuda kohustuse täitmist (ehk vastutuse kandmist) just temalt. Kui osaühingule oli mõlema abikaasa õigusest osaühingu osale teatatud, siis kannavad mõlemad abikaasad vastutust ja saavad oma õigust teostada vaid ühiselt. 1 RKTKo 3-2-1-77-12. Tartu, 4.juuni 2012 a. 5. Kas varasuhte valik mõjutab abikaasade vastastikust pärimisõigust? PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt esemed, mis olid päritud enne abielu sõlmimisest või mis omandasid
see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega siin peaks ära tõendama, et info andmine kahjustaks osaühingu huve. 5. A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut. A võttis vastu otsuse, millega andis osaühingu juhatusele õiguse võõrandada osaühingule kuuluv kinnisasi. Seejärel võõrandas A oma osa B-le. B otsustas osaühingu uue ainuosanikuna kutsuda A juhatusest tagasi ning valis uue juhatuse, kuhu nimetas muu hulgas ka A. Lisaks muutis B osaühingu põhikirja selliselt, et juhatuse liikmed tohivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Vastav esindusõiguse piirang oli kantud ka äriregistrisse. Päev pärast vastava äriregistri kande tegemist müüs A osaühingu esindajana kinnisasja C-le. C tõendas, et ta ei teadnud, et
annaabi.ee 
