Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee
temaga sel alal meie kirjanikest vist keegi. Juba oma varasemais psühholoogilisis novellides ta armastas mänglevat dialoogi: ,,Kärbses" sigineb sellele lisaks ilmseid mõttekurioosumeid (vähemasti purjuspäi üliõpilaste omavahelistes vaidlustes). Sealt kandub see loogikamäng üle ja tõuseb erilisse ausse ,,Tõe ja õiguse" köiteis, eriti alates teisest köitest; nii see jääbki suure- mal või vähemal määral valitsema kõigis hilisemais teostes, tõustes ainuoluliseks eelkäsiteldud satiirilises näidendis. Lihtsaist sõnanaljadest alates - nagu koomiline haritlas- või raamatukeele (Pearul ka piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu ,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga, karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" = krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"),
Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat
Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee
annaabi.ee 
