In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18..... Natuke vajalikke termineid: · ISBN rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb rahvusvah standardil EVS-ISO 2108 · ISSN rahvusvah jadaväljaande standardnr; 8-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-it ja millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem
Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detailides valitses suurejooneline, rahulik harmoonia. Templid olid põhiliselt ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Arvukalt ehitati amfiteatreid. Neist suurejoonelisem on Colosseum, mis asub Roomas.
tema mõtete "loomulikku kulgu". Pascal ütles, et kõigile on teada, et on inimesi, kes ei talu teatud liiki kasse, rote või kriginat, millega puruneb süsi, ja isegi sedavõrd, et lööb nende mõistuse "rööpast välja". "Omakasu on veel üks imeline instrument, millega me ajame endale puru silma". Armastus, vihkamine ja muud hinge kired, samuti ihu haigused "kahjustavad" meie meeli ja mõistust. Erilise eksitaja pühjustajana vaatles Pascal kujutlust. Osates inimest ainuliselt valitseda, seadis kujutlus temasse teise loomuse, mis sageli on mõistusevaenulik. "Maailma suurim filosoof seisab laual, mis on ülearugi lai, aga kui all on kuristik, siis võib mõistus talle ta ohutust kinnitada nii veenvalt kui tahes, ikkagi paneb kujutlus end maksma. Paljud ei suuda sellele mõeldagi ilma, et nad kahvatuksid ja higiga kattuksid. Kuigi kujutlus ei suuda inimesi targaks teha, nagu teeb mõistus, võib ta teha nad õnnelikuks
teadvustamatusse. Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib olla ohtlik saarele, olemata samas oma olemuselt negatiivne. Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu. ,,Kuid mida võiksimegi oodata ajastul, kui kristluse ametlikud eestkõnelejad näitavad üles
annaabi.ee 
