jäljele eelneda. Derrida arvates juhib jälje mõiste välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika. Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. Tänan kuulamast!
logotsentrismi, mis alati usaldavad Inimese ja Looma vahelist lihtsat ja vastandavat piiri. "Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. 9 5. Derrida raamatud Writing and Difference (1978) Spurs: Nietzsche's Styles/Eperons: Les Styles de Nietzsche (1979) Dissemination (1981) Positions (1981) Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I
loovutamine on keelatud39 ning mida teostati järkjärguliselt, piirati pärisorjusest vabastatute liikumisvabadust ning mõisnikel oli õigus kasutada kodukariõigust. Järgmiseks tunnistati kogu maa mõisnike piiramatuks eraomandiks, millega kõik eelnevad talurahvale kasulikud kaitsemäärused muutusid tühiseks. Samuti kaotas talupoeg oma maatüki kasutamise, sest nüüdsest kuulus maa mõisniku ainuliseks ja piiramatuks omandiks. Siiski oli talupoegadel õigus seda maad vabalepingu alusel rentida.40 Hulkumise all mõistetakse nende peremeeste ja tööliste äraminekut, kes, leides, et ei ole võimalik jääda oma endiste mõisnike juurde, on sunnitud otsima endale elatist teises kohas. Selle jaoks võeti kasutusele abinõud, mis kindlustaks ühiskondliku julgeoleku korra: kohtu- ja politseikorraldus. 41 Kõikide ühiskondlikkude maksude, mis varem olid mõisnike kanda, vastutasid talurahva
(JUNG 2008:199) Kõige olulisem vastuväide omne malum ad hominem (kõik kuri tuleneb inimesest) kontseptsioonile aga ilmneb muidugi Piibli alglugudest endist, mille põhjal saame ikkagi järeldada, et kuri oli olemas enne inimest, mitte ei tekkinud inimese moonutatud hinges. ,,Kui kurat langes Jumalast ära omaenese vabal tahtel, siis see tõestab esiteks, et kuri oli ilmas olemas enne inimest ja seetõttu ei saa inimest pidada selle ainuliseks allikaks; ja teiseks, et kuradil juba oli ,,moondunud" hing, mille põhjustajaks pidi omakorda olema tõeline." (ibid) Jung leiab, et Basileidese mõttekäik läheb algusest peale valesti sel põhjusel, et sinna oli juba seatud fikseeritud eeldus: kurja iseseisvat eksistentsi tuleb iga hinna eest eitada. Ajalooline põhjus selleks oli omakorda vajadus kummutada manilaste dualism. Omistades kogu kurja inimesele, omandab inimene otse ,,deemonliku majesteetlikkuse". Kurja
annaabi.ee 
