Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton) Kirjandi tekst... 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus:
· Pealkirja võib lisada hiljem. · Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. · Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" Moto: · Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. · Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. · Moto peaks peamõtet täpsustama. · Moto võib olla ladina keeles. · Nt. Pealkiri · · (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus.(,,) · (Arvo Valton) Sissejuhatus: · Sissejuhatus peab olema üldine. · Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. · Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. · Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. Teema arendus: · Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-7 lauset.
· Motot ei ole oluline eraldada jutumärkidega (aga neid võib kasutada), teksti alla kirjutatakse autori nimi. · NÄIDE: TEEMA: Elu on õppimine Maailm kihab õpetustest ja sina otsid 9 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 oma ainsamat teed nende tihnikus. Arvo Valton KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 6 Enne eksamit võiks vabu päevi täita järgmiste tegevustega: · Otsida raamatukogust tsitaate, nt töö, armastuse vms kohta, mida arvate kirjandis vaja minevat. Abiks kõikvõimalikud tsitaadikogumikud.
ei kohta." Karl August Hindrey, 1937 *** ,,Ja nõnda on Luts saavutanud oma loomingu õilsamas osas kunstniku ülima piiri, saavutanud müüdilist, avastanud igavest. Saavutada oma vähenõudliku jutuvestmisega midagi nii suurt ja saavutamatut ongi Lutsukirjaniku paradoks. /... / Lutsu pärast ei pea me muret tundma, ta on tabanud ülimat, mida kunstnik igatseda oskab." 18 Hando Runnel, 1986 *** ,,Jaan Oks ja Oskar Luts on ka kaks ainsamat kirjanikku meie parimate seas, kelle isiklik karakter on nende kummagi loomingu silmatorkavas eripäras otsekui peo peal." Paul-Eerik Rummo, 1987 *** ,,Jutukirjanik Luts ei ole väikeste inimeste kirjanik. Inimesed ei jagune tema jaoks suurteks ega väikesteks, vaid on lihtsalt inimesed. Nad lähevad Lutsule korda, ta armastab neid. Inimesi armastada on raske ja vaevane, aga Luts võtab kanda selle vaeva. Ja see vaevanägemine
Üheks novelliks realistlikumat laadi, on ,,Inimese vari". Lugu ühest emast Maretist, kes ootab oma poega sõjast koju. On lihtne maanaine, kelle tööks on parvega inimeste vedamine üle jõe. Sõda on lõppenud ja parve peal kohtab väga paljusid koju pöörduvaid sõdureid, kes kõik räägivad sõjast õuduslugusid, aga on õnnelikud, et nad on koduteel. Ühe korra ütleb üks mees, et aga ma nägin su poega ja ta on teel koju. Räägib kõigile, et ootab oma ainsamat poega. Mees ülteb ka seda, et on täiesti terve ta poeg. 53 Ja tulebki järsku üks mees, kes on väga vigane ja väga haavatud, aga tema jutt ja teadmised ühtivad ikkagi Mareti poja omadega, ja nõnda saab Maret oma vigase poja sõjast. Hooldab ja ravitseb teda, küll aga mõtleb kogu aeg tollele loole, mida rääkis üks teeline, et poeg ei pidanud olema vigastatud.
annaabi.ee 
