Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...
Tartu kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondiosakond Raul Uus KOKKUVÕTE AUTOKERE JA SISU OSANDAMISEST JA KOOSTAMISEST Iseseisevtöö Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2013 Sissejuhatuses autokere ja sisustuse osandamises, koostamises tutvustati meile erinevaid tööriistu. Ühte väga head abivahendit nägin teist korda elus. Veel parem isegi, õpetaja näitas kuidas sellega saab kiirelt ja väheste kadudega materjali lõigata. Samuti ta näitas kuidas sellega ei tohi lõigata. Tegemist oli plasmalõikuriga. Lõigata saab plekki ja õhemaid metallplaate, kuni 12 mm
KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Click to edit Master text styles a)kultuurniidud (seal Second level ...
Jäätmeseadus Alice Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldmaa Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: välisõhku suunatavad saasteained; reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed radioaktiivsed jäätmed lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasi...
Kalapüügiseadus Marija Panfilova Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Rauno Kaldma Kalapüügiseadus Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond APL 12 Kristjan Kikkas Aruanne Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Alguses räägin erinevatest keredetailide ühendamise tehnoloogiatest. Kuidas ühendada detaile omavahel erinevatel viisidel. Järgmisena on juttu kuidas vahetada autol karpi. Auto karbi vahetus on lahti seletatud kuidas ja miks seda vahetatakse ja milliste tööriistadega seda tehakse. Siis on ka juttu tööohutusest kuna ja miks peab midagi kasutama.
Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Välismaa autorite noortekirjandus. Aastad 2005-2010 Uurimustöö. Madli Ainsalu 8b TÜG Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald
1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21 1883 2183 Ande Artur Tallinn 04:43:36 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
