mõjul. Märkimisväärne vähenemine oli roog-aruheina ja ohtetu luste mõjul. Seeduvuse langus oli suurem hübriidlutserni segude koristamisel, seoses hübriidlutserni segude hilisema niitmisega ja väiksem päideroo-lutserni variantides, sest päideroogu oli segukülvi KA-s ainult 5-21%. Hariliku lutserni segukülvide II niite toiteväärtust mõjutasid suvised kõrged temperatuurid rohkem kui hübriidlutserni segudel. Segukülvide II niite seeduvus ja ainevahetusenergia sisaldus ´FSG 408 DP` ja ´Karlu´ segukülvides olid vastavalt 609-644 g kg-1 ja 9,5-10,1 MJ kg-1 ning 613-637 g kg-1 ja 9,5-9,9 MJ kg-1 KA. III niide tehti bioloogiliselt varasemas arengufaasis, sellest tulenevalt saadi kõrge seeduvus ja ainevahetusenergia väärtus (vastavalt 648-664 g kg-1 ja 10,2-10,5 137 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile
varase ja hilisema koristamise vahelisel perioodil (tabel 7). I niites õiepungade moodustumise faasist õitsemiseni langes ristiku TP -0,46 ühikut päevas, segukülvidel -0,59, II niites vastavalt -0,37 ja -0,38%. ADF ja NDF kasvas kiiremini segukülvides võrreldes punase ristikuga, sest punase ristiku seeduvuse langus on aeglasem. Ristik säilitab rohusööda kvaliteedi pikemal perioodil, kuna ta areng on kõrrelistest aeglasem. Ainevahetusenergia muutuste erinevused õiepungade moodustumisest õitsemiseni puhas- ja segukülvide vahel on äärmuslikud. Tabel 7. Rohusööda keemilise koostise, seeduvuse ja ME muutus varase ja hilise koristusaja vahelisel perioodil (+ või - % päevas) Taimik TP NDF DDM ME % päevas % päevas % päevas % päevas I niide Pun ristik Varte -0,46 +0,76 -0,45 -0,08
- zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt.
kasutada füsioloogilisteks funktsioonideks , sealhulgas toodangu sünteesiks ning konversioonil teisteks energialiikideks (ATP + H2O => ADP+P1) Ühe molekuli ATP lammutamisel vabaneb 52kJ energiat Organismis tekib ja lammutatakse pidevalt ATP molekule Hinnanguliselt iga ATP molekul retsükleerub inimorganismis 1000 kord ööpäevas II loeng 1 cal= 4,1868 J Energia loomorganismis Varuenergia ( varurasv, glükogeen ja glükogeensed aminohapped) Ainevahetusenergia ( on salvestatud adenosiinfosfaatide, ADP,ATP makroergilistesse sidemetesse. 1 mol glükoosi => 5 mol H2O 75 kg raskuse inimese päevane energiavajadus Baasainevahetus 24h. 1,0cal/kg-tunnis* 24h*75 1800 cal Kirjutamine, lugemine , lobisemine, söömine 12,5h 0,4 cal/kg-tunnis*12,5h*75 =...cal Aeglane kõnd 1h . 2,0 cal/kg-tunnis*1h*75 =150 cal Proteiin Def. On rakendusbioloogiline mõiste, mille all võetakse kokku kõik söötades ja loomorganismis olevad lämmastikku sisaldavad ained.
aminohapet. 20 KALAKASVATUSE ERIALA Asendamatud aminohapped: lüsiin, metioniin, treoniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, trüptofaan, histidiin, arginiin*, glütsiin* *lindudele Kriitilised aminohapped: lüsiin, metioniin, tsüstiin, trüptofaan, treoniin 2. Energia kui toitefaktor. Energia arvestuskategooriad. Kõige tähtsam energia organismis on ainevahetusenergia e ATP. ATP-d sünteesitakse raku mitokondris. Glükoos + O2 -> ATP + H2O Energia liigid organismis: 1. Ainevahetusenergia 2. Varuenergia · Glükogeen loomne tärklis · Varurasv · Glükogeensed aminohapped (kehavalgud) Energiasisaldus org ainetes: · Rasvad 39-40 kJ/g · Valgud 25 kJ/g · Süsivesikud 16 kJ/g 1 cal = 4,1864 J 3. Mineraalelemendid.
annaabi.ee 
