Hilisemad uuringud näitasid siiski, et need seaduspärasused kehtivad vaid teatud piirides. Ning Thorndike`i õppimise seaduspärasuste rakendamiseks tuleb kindlustada tagasiside reageeringu korrektsus. Thorndike`i 1924 a katsed lükkasid ümber veendumuse üldvõimete otsesest treenitavusest, see lükkas omakorda ümber ligi 2000 aastat pedagoogikas olnud veendumuse. Samuti tegi Thorndike järelduse, et õpitulemus peab olema konkreetne. See avas tee ainetestide kasutuselevõtule. Thorndike`i järeldused õpitu üldistumise kohta kehtivad suures osas ka tänapäeval. Thorndike`i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Paljude teiste õppimisega seotud probleemide seas uuriti üleõppimise, õppimise ajalise jaotuse ja tagasiside mõju õppimisele. 9
keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4). Korreleerumine on tugevam hoolikalt koostatud ainetestide tulemustega kui õpetaja pandud hinnetega. Intelligentsustestidega väidetavalt mõõdetud vaimne võimekus ei määra kooliedukust. Alati jääb võimalus, et mõlemat (niii IQ-d kui õpitulemust) mõjutavad teised faktorid (kodu, kasvatustingimused). Seos edukusega tööl: siin on korrelatsioon 0.2-0,8 vahel. Uuritud on erinevate kutsealade esindajate vaimsete võimete erinevusi. Intellektuaalset tööd tegevate inimeste IQ näitajad ulatuvad 15% kõige kõrgemate testitulemuste hulka
õpitav üldistub vähe, tegi ta loogilise järeldse, et ka õpitulemus peab olema konkreetne. Thorndike näitas terve rea katsetega, et õpilased, kes õppisid ladina keelt ja geomeetriat, ei sooritanud intellektuaalse arengu teste sugugi paremini kui õpilased, kes õppisid teisi aineid. 17. Millisele pedagoogilise uuendusele panid aluse õpitulemuste hindamisel Thorndike uurimused õpitu üldistumisest? Thorndike’i uurimused panid aluse ainetestide massilisele kasutuselevõtule. 18. Millisele pedagoogilisele uuendusele panid aluse Skinneri uurimised, sealhulgas keeruliste käitumisviiside kujundamisest operantse tingimise vahendusel? B. F. Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta näitas, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel
sünonüümide ja antonüümide teadmine; järelduste tegemine – probleemide lahendamine ja visuaalne taju; meeldejätmise ja piiratud ajavahemikus õppimise oskused (mõtteliselt manipuleerida esemetega, arutluses järgida kindalt eeskirja). Vaimsete võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Õpilaste intelligentsustestide tulemused on seotud õpitulemustega. Nii üksikainete õppimise tulemusega, keskmise õppeedukusega kui ka ainetestide näitajaga. Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel jääb vahemikku 0,2-0,6 (max on kuni 1). Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel ei tähenda, et IQ määrab kooliedukuse, vaid see on pigem vastupidine. Korrelatsioon IQ ja tööedukuse vahel jääb vahemikku 0,2-0,8 Sageli oleneb inimeste edukus pigem spetsiifilistest teadmistest kitsas tegevusvaldkonnas kui üldisest IQ-st. Tagasihoidlikud üldvõimed on sageli kompenseeritavad konkreetsete teadmiste ja oskustega. Seda
annaabi.ee 
