Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. 2. Mis seob maastiku komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega. Igas süsteemis uuritakse aine ja energia voogusid, uuritakse süsteeme ainelis- energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus olev süsteem? Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. 4. Mille järgi eristatakse elementaarmaastikke? Mulla ühetaolisus on eristuse erikriteeriumiks. 5
Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed ,
tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maastike iseregulatsioon, aatomite migratsiooni tagasisideme mehhanism, mis määrab ära maastike terviklikkuse ja kvalitatiivse omapära, iseregulatsiooni endagi. 2.Mis seob maastike komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega. Igas süsteemis uuritakse aine ja energia voogusid, uuritakse süsteeme ainelis-energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus süsteem? Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. Maastik tasakaalust väljas olev süsteem. See on seotud pideva päikeseenergia juurdetuleku ja selle transformeerimisega geokeemiliste protsesside energiaks
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt – ta on olemas. Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants – ainelis-esemelis koostis. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise – psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse rakendades seda tegelikkust ka muuta
annaabi.ee 
