Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke
Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. Sisehõõre - seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 3. Pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste. Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele
· Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. · · Soojusmasinad on seadmed, mis töötades tsüklilises reziimis, muudavad soojust tööks; nende tööle seavad piirangud termodünaamika seadused: I seadus nõuab energiabilansist kinnipidamist, II seadus väidab, et mitte kogu masinale antud
1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 15) Aine agregaatolekud ja faasisiirded o Põhilised agregaatolekud (+ joonised). Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire Faas- on aine olek milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
mida suurem on kehade temperatuuride vahe mida suurem on kokkupuute pind mida lähemal on kehad üksteisele mida kauem ülekanne kestab. Teisi soojusjuhtivuse liike: Konvektsioon – soe gaas/vedelik on väiksema tihedusega ja kerkib kõrgemal, raske külmem aine vajub alla. Nt radiaator akna all tekitab konvektsioon, vee keetmine pliidil Kiirgus – energia edasi kandmine läbi elektromagnetkiirguse. Sisehõõre e. viskoossus on molekulide impulsside ülekandumine. Aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist, kiiremad panevad aeglasemad kiiremini liikuma. Esineb, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Aine viskoossus sõltub temperatuurist. REEGLINA: 1) Vedelike viskoossus suureneb temp. alanemisel 2) Gaaside viskoossus väheneb temp. alanemisel Gaasid – ülekandenähtustest kõige tugevam difusioon (molekulid saavad vabalt liikuda).
on soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, kusjuures l on ainekihi paksus ning T1 ja T2 on temperatuurid ainekihi erinevates otstes. 7 Suurus on soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel ainetel erinev. · Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises , mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis l
Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Seletamine on mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. 9 Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises , mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Soojuse all mõistetakse siseenergia hulka, mida soojem keha annab külmemale üle soojusvahetuse käigus. Soojushulk iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe).
l soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, kusjuures l on ainekihi paksus ning T1 ja T2 on temperatuurid ainekihi erinevates otstes. Suurus on soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel ainetel erinev. 41 · Sisehõõre on nähtus, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Nähtust seletatakse molekulide impulsside ülekandumises põrgetel. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis kandub l
annaabi.ee 
