Retsensioon August Gailit ,,Ekke Moor" Inimese teekond ruumis ja ajas on romaanikunsti üks põhilisi ainealasid. Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja.
"Õitsev meri"(1935). On kirjutanud Põhjasõja teemadel "Surnud majad", romaani "Kivid tules" sündmustik on paigutatud põlevkivirajooni. Ajakomöödia alal saavutas edu rahvatükkidega "Vaese mehe ututall"(1932) ja "Neitsid lampidega2(1933), mida iseloomustavad karikeeritud tüübid ja ladus, rahvapärane dialoog. Välismaal katkesid Mälgu sidemed lapsepõlvest tuttava keskkonnaga. Muutunud olusuhted ning kirjanduslikud mõjutused on hilisemas loomingus esile kutsunud uusi ainealasid ning ideelisi otsinguid. Mälgu esimesed Rootsis ilmunud romaanid "Öised linnud"(1945), "Kodumaata"(1947) kajastavad kodumaalt põgenemist ning pagulaselu algaastaid. Sügavam hingeelu jälgimine ning religioosse tagapõhjaga eetilise tõe otsimine kajastub jutustustekogus "Jumala tuultes" (1949). Pessimistlikud eluvaatlused ilmnevad hilisemates romaanides. Jutustustekogu "Tuli sinu käes"(1955) näitab fasistlikus armees teenimise ja võõrsil elamise traagikat
Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi 48 maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F
· Läbi 1930-ndate aastate püsis eesti romaanikunsti tipus A. H. Tammsaare, kelle "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on elukujutuse sügavuselt kriitilis-realistliku kujutamislaadi sedööver isegi maailmakirjanduse mõõtmetes. Sotsiaalkriitilise hoiaku säilitasid M. Metsanurk, A. Jakobson, R. Sirge jt. · Romaanizanri osatähtsus suurenes 1930-ndate aastate kirjanduse üldpildis järjest. Romaanikirjanikud otsisid uusi ainealasid. A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas
annaabi.ee 
