Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab
V~orreldes luukirjaga oleks m¨arkide arv nagu kahanenud, aga arvestada tuleb suurt hulka luukirja seletamata ja varieeruvaid m¨arke. 14 Piiri t~ ombamine vana ja uue kirja vahele on tinglik. V¨aikese u ¨markirja v~ oiks h¨asti liigitada ka uuskirja hulka, kuna koos totalitaarse Qin riigi s¨ unniga on v¨aikse u ¨markirja kasutuselev~ ott kanji m¨arkide profaneerumise l~oplikuks murdepunktiks. 15 Termin omab mitmeid t¨ahendusi. Lisaks toodule, m¨argib n¨aiteks t¨ ahenduses Ida-Zhou ning hilisemas Kevadete-S¨ ugiste Kuues Kuningriigis () () () () () () kasutusel olnud m¨argikujusid, mis erinesid L¨aa¨ne-Zhou ning hilisema Qin ala m¨arkidest tunduvalt. 16 1965. a. Hiina Rahvavabariigis v¨alja antud Jiagu W`enbi¯ an sisaldab
1 k¨umme (arv) 3 k¨umnendat korda 2 k¨umnes (j¨arjekorras) 4 k¨ullalt, piisavalt 子 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 52 15 20 卜文 ✄ ✂象形 ✁V¨aikse lapse 幼子 kujutis, seotud 字・呆 m¨arkidega, Yin 殷 perioodil kannab just kuningapoja 王子・王族 t¨ahendust. Kasutatud teise isi- ku t¨ahistusena, 字 on kasutatud esimese isiku 我 t¨ahistusena. 〔説文〕seletab kui 10 ね やうき kaheteist oksa 十二支 s¨usteemi 子 m¨arki1 , sooja o˜ huga 陽气 11
1. Edasi valime mingi 27 teise, v¨aiksema raadiusega u ¨mbruse, nt (a - 0.01, a + 0.01). Arvestades j¨allegi seda, et v~onkumine sumbub, leidub mingi teine, eelnevast suurem ajahetk ja sellele vastav x v¨a¨ artus nii, et k~oik j¨argnevad x v¨a¨artused j¨a¨avad vahemikku (a - 0.01, a + 0.01), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.01. Sellist arutelu v~oib j¨ atkata suvalise kuitahes v¨aikse raadiusega u ¨mbrusega (a - , a + ). J¨arelikult, iga kuitahes v¨aikese positiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨ artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad arvu a u ¨mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v~orratust |x - a| < . Muutuva suuruse piirv¨a¨artuse u ¨ldine definitsioon on j¨argmine: Olgu x j¨arjestatud muutuv suurus. Arvu a nimetatakse muutuva suuruse x piirv¨a¨
1, a + 0.1), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.1. Edasi valime mingi 27 teise, v¨aiksema raadiusega u ¨mbruse, nt (a - 0.01, a + 0.01). Arvestades j¨allegi seda, et v~onkumine sumbub, leidub mingi teine, eelnevast suurem ajahetk ja sellele vastav x v¨a¨artus nii, et k~oik j¨argnevad x v¨a¨artused j¨a¨avad vahemikku (a - 0.01, a + 0.01), st rahuldavad v~orratust |x - a| < 0.01. Sellist arutelu v~oib j¨atkata suvalise kuitahes v¨aikse raadiusega u ¨mbrusega (a - , a + ). J¨arelikult, iga kuitahes v¨aikese positiivse arvu korral saab n¨aidata sellist suuruse x v¨a¨artust, millest alates k~oik j¨argnevad muutuva suuruse v¨a¨artused kuuluvad arvu a u ¨mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v~orratust |x - a| < . Muutuva suuruse piirv¨a¨artuse u ¨ldine definitsioon on j¨argmine: Olgu x j¨arjestatud muutuv suurus. Arvu a nimetatakse muutuva suuruse x piirv¨a¨