HIV/AIDS -Sarah Raichmann HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu tänapäeva
krooniline kõhulahtisus ja mitmesugused seeninfektsioonid (peamiselt kandidoos ehk pärmseennakkus), haavandid ja põletikud suus ning parodontoos ehk hambakõrvalkoe haigus. Sageli tekivad esimesed sümptomid nahale ja limaskestale erinevate bakterite ja viiruste poolt põhjustatud põletike näol. Seda nimetatakse ka ARC (AIDS Related Complex) faasiks. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi, mida nimetatakse HIV-haiguseks ehk AIDSiks. AIDSist räägitakse siis, kui HIV-nakatunu haigestub mõnda oportunistlikusse haigusesse või kasvajasse. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva immuunsüsteemiga inimesed ei põe, kuid HIV-nakatunu nõrgenenud vastupanuvõime ei ole suuteline nendele haigustele vastu seisma. Tähtis on rõhutada, et ajavahemik HIV nakatumisest AIDS-i staadiumini varieerub sõltuvalt inimesest. Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema
Keskmine põdemise vanus on 5,5-aastaselt. Küsimus 6 : Mida tead AIDSist? Nii 11. kui 9. klass teadsid, et AIDS on peamiselt sugulisel teel leviv immuunsust nõrgendav haigus, mis jääb eluks ajaks, ja et sellele pole leitud ravi veel ning tablettidega saab pikendada elu. 11. klassis teati lisaks sellele veel seda, et AIDS sai alguse ahvist, HI-viirus tapab valgeid vereliblesid, sellele eelneb nakatumine HIViga ja see areneb AIDSiks. 9. Klassi seas levis arvas AIDSi kohta, et verre läheb antud kahjulik bakter, mis tekitab haiguse ja HIV saab ainult sugulisel teel, aga need on valed. 12 Küsimus 7 : Kas oled lasknud end kunagi vaktsineerida viirushaiguste vastu? Kui jah, siis milliste? Kui ei, siis miks? Hepatiidi vastu on lasknud end vaktsineerida 9% 11. klassist ja 6% 9. klassist. Entsefaliidi vastu on lasknud end vaktsineerida 27% 11. klassi ja 8% 9. klassi õpilaste seast. Koolis on
transkriptsiooni. Tax aktiveerib ka teisi geene: IL2, IL3, GMCSF, IL2 retseptor, mis kõik põhjustavad T kasvu stimulatsiooni. HIV replikatsiooni reguleerivad 6 geeni „lisa”produkti. Tat on viiruse ja raku geenide transaktivaator. Rev toimib nagu rex. Nef vähendab CD4 ja MHCI ekspressiooni rakupinnal, muudab rakusiseseid signalisatsiooniradu, reguleerib viiruse tsütotoksilisust, on vajalik, et toota suuri viirushulki (oluline AIDSiks muutumisel). Vif promob montaaži ja seostub raku viirusvastase valguga, et ta ei saaks cDNAd hüpermuteerida. Vpu vähendab CD4 ekspressiooni ja võimendab virioni vabastamist. Vpr on oluline cDNA transpordiks tuuma, viiruse replikatsiooniks mittekasvavates rakkudes (nt. makrofaagid). Gag, gagpol ja env mRNAdelt sünteesitavad valgud tehakse polüproteiinidena, glükoproteiine protsessitakse ERis ja Golgis, suunatakse siis trimeeridena plasmamembraani
annaabi.ee 
