ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Teosed Eesti keeles "Ankureti lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) Rootsi keeles "Oma luulet ja võõrast" (1990) "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik
• "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004) • "Eludrooge ego-ordule" (2008) Rootsikeelsed teosed "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (Luuletused) (1988) "Om litteratur" (Kirjandusest) (1988) "Om kunst" (Kunstist) (1988) "Om musik" (Muusikast) (1988) "Palingarderomb" (2007) Kõrgemad kohad ja surm 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. Alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal jäi ta osaliselt halvatuks ja kõnevõimetuks. Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis.
Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. 15 Kokkuvõte Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja
saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios.(Malin,11.01.09) Aastail 1964 ja 1965 elas Ilmar Laaban mitu kuud Põhja-Ameerikas. Tal oli plaanis pidada seal loenguid, kuid päris mitmed nendest jäid ära pagulaseestlaste omavahelise kanakitkumise ja selle tõttu, et mõnedes ringkondades peeti Laabanit maailmavaatelises mõttes roosaks. (Malin,11.01.09) 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. (,,Ilmar...",11.01.09) Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.(,,Ilmar...",11.01.09) Kirjanduse aastapreemia 1998.(EE 14,2000) 4 Eesti Rahvuskultuuri auhind 1999.(EE 14,2000) Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 29. novembril 2000. aastal.(,,Ilmar...".11.01.09) 5 2. LOOMING 2.1
annaabi.ee 
