Talupoeg ei tunne millestki puudust ega arvesta kunagi oma tagavarasi. 1765 Liivimaa kindralkuberner Browne`nn. Positiivsed määrused Leia, mis seal oli positiivset, võrreldes varasemaga: A - Tunnustati talupoja õigust vallasvarale B - Piiritleti teokoormisi C - Anti talupojale õigus mõisnik kohtusse kaevata Kuidas talupojad reageerisid? Talupojad keeldusid tööle minemast ning hakkasid vastu kohale tulnud vene soldatitele, loopides neid kividega ja rünnates aiateivastega 3. Kultuur Vene võimu kehtestamine ei kahandanud sidemeid ülejäänud Euroopaga, sest Eesti asus kaubanduslikult soodsas piirkonnas Mida endast kujutas: a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust
8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas 10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13
Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure- Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga. 17) Iseloomustage rahvahariduse arengut 18. sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood
talumeest. Talupojad lähevad mõisa õuele, sõdurid piiratakse ümber. Talupojad on eelnevalt konsumeerinud mitmeid julgustavaid jooke, tekib sõnelus. Mõne aja pärast jõutakse tõuklemiseni. Mehed on üsna käredad, esitavad mitmesuguseid nõudmisi. Sõneluse käigus (arvatavasti Jüri Tork) olevat ühte sõjaväe majorit löönud. Sellest piisas, sellele vastati püssilasuga, talupoeg sai surma. See oli signaaliks teistele talupoegadele, kes sõduritele aiateivastega kallale kargasid. Esialgu lõppes see talupoegade võiduga. Lõppsaldo oli see, et korralikult olid peksa saanud 13 sõdurit, üks ohvitser surma saanud. 7 surmasaanud talupoega ja kuulihaavu oli 14 mehel. Tungiti seejärel mõisa, rüüstati kõigepealt viinakööki, mõis süütati põlema. Oli plaan ka teistesse mõisatesse edasi minna. Südnmused jätkuvad 4 juunil. Sõjavägi koosneb nüüd 1100 mehest. Talupoegadel nendega kokkupõrget ei ole, meeleolu on hoopis midagi muud
annaabi.ee 
