esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb jäätmekäitlustavade muutmisega alustada juba täna. Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks. Lihtsalt öeldes püütakse igale jäätmeliigile leida sobivaim käitlusviis. Biolagunevad jäätmed nagu aiapraht ja köögijäätmed kompostitakse, et saada väärtuslikku kompostmulda ja vähendada prügilast tulenevat keskkonnareostust. Taaskasutatavad jäätmed nagu metall, klaas ja paber kogutakse eraldi ning võetakse uuesti kasutusse. Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates
esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb jäätmekäitlustavade muutmisega alustada juba täna. Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks. Lihtsalt öeldes püütakse igale jäätmeliigile leida sobivaim käitlusviis. Biolagunevad jäätmed nagu aiapraht ja köögijäätmed kompostitakse, et saada väärtuslikku kompostmulda ja vähendada prügilast tulenevat keskkonnareostust. Taaskasutatavad jäätmed nagu metall, klaas ja paber kogutakse eraldi ning võetakse uuesti kasutusse. Ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, autoakud, kemikaalid ja elavhõbedalambid töödeldakse selleks sobilikes seadmetes. Ja see prügi, mida teistmoodi kasutada veel ei osata, ladestatakse kaasaegsetes keskkonnale ohututes prügilates
jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine aitab kaasa kompostimissaadustele laiema turu tekkimisel. Kvaliteedinõuded ei ole kindlasti ühtsed, sest nad olenevad kompostitava materjali omadustest (näiteks aiapraht, olmejäätmed, reovee sete), ettevõtmise ulatusest (koduskompostimine, tööstuslik kompostimine) ja komposti edasisest kasutamisest (oma tarbeks, haljastusse, põllumajandusse, prügila katteks). Komposti kasutusse suunamisel peaks arvestama sellega, et ei rikutaks mulla vajalikke omadusi. Reeglina on igal tõsisel põllupidajal mulla analüüsid teostatud. Alahinnata ei tohi teadusuuringute osatähtsust, kuna komposti mõju taimekasvatusele saab sageli hinnata vaid katseliselt
– prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine • Euroopa Liidu jäätmekäitluspoliitika: – Biokäitluse peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist prügilatest (‘peab tegema’) – Viimasel ajal räägitakse ka taimetoitainetest (‘peaks tegema’) Prügilad on pahad, sest neis on palju orgaanikat. Selleks tuleb midagi ette võtta orgaanikaga. Jäätmekäitluse kõige raskem liik on olmejäätmed Biolagunevad jäätmed: - Aiapraht - Peenpraht - Toidujäätmed - Paber ja papp - Reoveesete - Käbid, oksad jne - Sõnnik - Lõpnud loomad ja nende saadused - Puit? Tekstiil? Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis: – prügilagaasi tekib vähem, – nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb, – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene.
elemente kindlas vahekorras; süsinikku kasutatakse energiaallikana ning lämmastikku valkude moodustamiseks (soodsaim C/N suhe on 25/1 ehk ~25). Tabel 9 Näiteid erinevate materjalide süsiniku ja lämmastiku suhte kohta: Materjal C/N aiapraht 29 muruniitmed 17 puulehed 61 toidujäätmed 14 makulatuur (erineva kvaliteediga paber) 119 … 248 saepuru ja hake 200 … 500 loomasõnnik 5 … 25 Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid:
annaabi.ee 
