Iga taime juures saab kohe ka selle kohta täpsemat infot küsida, see on väga mugav. Info taimede kohta on usutav. Isiklik arvamus: tundub väga asjalik puukool. Hea omadus on see, et taimi saab ka rentida ja puukool pakub ka maastikukujundamise teenust. Vääna Puukool pakub enamasti mullapalliga istikuid. Juhani puukool ● Oleme perepuukool, mis on asutatud 1995. aastal. Metsaistikute tootmist alustasime 2001. aastal meie Räpina aiandis. Kasvatame ainult potitaimi. Okaspuude kasvatamiseks kasutame nn poolavatud tüüpi, õhkpiludega kasvukassette. ● Puukooli logo ● Räpina aiandis on mikropaljunduslabor ja 7500m2 kasvuhooneid, millest 4000 m2 saavad soojust 2013. aastal käivitunud bioenergial baseeruvast katlamajast. Igal aastal on suurenenud poomkastmisega konteinerpõldude osakaal, praeguseks on kastmisväljakute pind 12 000m2.
Suguküpsuse saavutavad nad esimese eluaasta lõpuks. Koht Halljänesel on palju vaenlasi: keskmised ja suured kiskjad, ökosüsteemis suured kullilised. Poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Tugevat negatiivset mõju avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Ohustatus ja Jahiloom, keda võib küttida hagija, hurda või urukoeraga kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba. Valgejänes Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Jäneselised
Hetkel taastavad nad Henry isatalu Sulustveres, Henry käib tööle Soome. Raido Reppo tegi Soomes automaalri tööd, kuid siis sai sama töö Jõgevale ning kuna palgavahe ei olnud väga suur, otsustas kodumaale naasta. Hetkel töötab ta aga turvaalal. Tagasi tuli ta ka perekonna pärast. Karis Roots tuli tagasi Soomest, kus töötas aastaid. Nüüd töötab ta Lustivere hooldekodus ja Põltsamaa lossis. Ta kirjutab, et läks välismaale 2012. aastal. Karis töötas aiandis, kus kasvatas salateid ja maitsetaimi. Talle ei meeldinud seal elada ning kuna töö on igas riigis samasugune, siis tuli ta tagasi, sest siin on ta kodu! Aigi Paas tuli tagasi Inglismaalt, Krista Elmend Iirimaalt. Pille-Liina Zõbin oli pikki aastaid kruiisilaeval, elas Gambias ja Hispaanias. Nii siin kui seal töötas ta kasiinodes diilerina, Hispaanias hoidis last. Tuli tagasi, sest erinevad lepingud said otsa, Hispaanias muutus aga majanduskriisi pärast elu raskeks.
Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (9095% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi. Ei ole looduskaitse all. 43 5. Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Algselt oli ta okaspuumetsade asukas. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Harilikult elavad oravad rikkaliku alusmetsaga tamme- ja pöögimetsades, ent on
Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks (Calmia). 33.3 hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis või aiandis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Koheselt peale istutamist tuleb puud kasta, et vajalik niiskus jõuaks juurteni. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist ühe puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu jooksul pärast
Lõigatakse ära mitte üle 1/3 aastasest juurdekasvust, kui soovitakse, et hekk läheks tihedamaks [1]. Elujõulisuse suurendamine ja hooldus Sageli turustatakse elupuid nn. juurepalliga. Juurepalli kaitseks on sellele ümber mähitud võrk. Enne istutamist ei ole tarvis võrku eemaldada, sest see kõduneb piisavalt kiiresti, et mitte segada juurte arenemist. Juurepalli ei lõhuta tükkideks, ega harutata laiali. Elupuud istutatakse samale sügavusele, nagu nad olid puukoolis või aiandis kasvades. Juurepall kaetakse mullaga ja tallatakse korralikult kinni. Koheselt peale istutamist tuleb puud kasta, et vajalik niiskus jõuaks juurteni [1]. Parim pinnas istutamiseks koosneb 2 osast mullast, 1 osast turbast ja 1 osast liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist ühe puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2
annaabi.ee 
