prit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine teisel pool khe saarega paisjrve, siis on mlema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated jele, saartele ning teisel pool jge asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele ning rajatistele. Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani misa pargis moodustab Puurmanist Tabiverre suunduvat teed ristav segaallee koos allee lpus terendava meiereiga. Teest lunasse jb misa aed, mis on tnaseni ksutuses aiamaana. ("Puurmanni misapargi muinsuskaitse eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009) Park on keskmise liigirikkusega (53), vrliike 38. Enamus kodumaiseid puid: harilik saar, harilik tamm, harilik prn, knnapuu. Vrliikidest nt hbevaher, euro-jaapani lehis jt.
Ühe kivitrepiga puust elumajas võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit. 1939. aasta lõpul valmisid hooned Härjapea tänaval. 1930. aastate lõpus asus Pelgulinnas 566 krunti, millel paiknes 545 elumaja. Tüüpilised olid 12 majaga kinnistud. Sõle tänava ääres, Kolde puiestee ja Heina tänava lõpus, Taime, Orase ja Nurme (Maisi) tänava piirkonnas ning mitmel pool mujalgi puudus veel hoonestus. Osa krunte olid päris tühjad, osa kasutati aiamaana. 1939. aastal valmis ka Peeteli kirik. Hipodroom 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944. aasta 9. märtsi pommitamiseni puidust suverestoran, mida on näha ka postkaardil. Hipodroomi maa-alale rajati ligi 1 km pikkune võiduajamise ringtee, vajalikud hooned ning tribüünid umbes 7000 pealtvaatajale. Tallinna Hipodroom on Baltimaades ainus. Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või
laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk, mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu. Kloostrit piiranud müüri ehitus ei saanud toimuda enne 14. sajandi algust ning esimesed puithooned rajati sinna alles 16./17. sajandi vahetusel. Tööde käigus leiti savinõude katkeid, keskaegset kivikeraammikat ning kloostrite leidudele iseloomulikke sõrmkübaraid, raamatukaunistusi, ehisnaaste. [ 1, lk 147, 152- 155] 7 Kokkuvõte
teised oma väärtuselt esimesi, siis ta näeks, kui palju suurema osa moodustab töö nende asjade väärtusest, mida me siinmaailmas naudime. Jamaapind, mis annabmeilematerjalid, vaevalt et nende väärtusest üldse mingisuguse osa moodustab, või kui moodustab, siis enamasti väga väikese. See osa on nii väike, et isegi meil nimetatakse maad, mis on jäetud täielikult looduse hoolde ning mida ei harita karja, põlluvõi aiamaana, jäätmaaks [wast], mida see ka tõesti on--me näeme, et me ei saa karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad! Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt." (1Ms 13:59.) Erinevalt Locke'ist räägib Esimene Moosese raamat Aabrami, mitte Aabrahami, kokkuleppestLotiga. Hiljemtegi JumalAabramiga lepingu, mille kohaselt sai tema nimeks Aabraham (1Ms 17:45). 16