Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID...........................................................................................................
suuraju poolkerade suuraju poolkerad tugev areng, vähem arenenud, ajumaht 1200- ajumaht 350- Peaaju 1500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne žestid, häälitsused abstraktne ja Mõtlemine konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi. * Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvi d elasid umbes 1…6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste.
meetodit kasutades, mis ei näe ette katselooma kasutamist (§36) Loomkatset on keelatud läbi viia terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoote puhul, mis: 1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale; 2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Euroopa Liidus kehtivad ahvide kasutamise kohta järgmised reeglid: § 371. Ahviliste kasutamine loomkatses (1) Loomkatses on keelatud kasutada ahvilist, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest, ja kui katse eesmärk on: 1) käesoleva seaduse § 35 punktis 2 nimetatud eesmärk ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks; 2) käesoleva seaduse § 35 punktis 7 nimetatud eesmärk.
Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15) Esiaeg-aeg enne kirja leiutamist ja aeg peale kirja leiutamist Kiviaeg-u.2,5 miljonit aastat tagasi , esimesed tööriistad 7) Nimeta esiaja arengujärgud (konspekt/ õpik lk 14-15) Kiviaeg-u 3000 e.Kr Pronksiaeg-u. 2500 e.Kr 1300 e.Kr Rauaaaeg-u. 1300 e.Kr 8) Kes on hominiidid? (lk 193) Homoniidid- e. inimlased ahviliste kõrgeima arengutasemega sugulased , kuhu kuuluvad nii inimese eellased Australopiteekused jne. kui ka praegused inimesed. 9) Inimese eellased ja varasemad inimliigid (ajaperiood, geograafiline piirkond, tähtsamad iseloomulikud tunnused/oskused) · Australopiteekus-5-2 milj. aastat tagasi , olid esimesed humanoidid , kõndisid kahel jalal, pisikesed,aafrika. · Homo erectus-2.5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume
areng, ajumaht 1200- arenenud, ajumaht 350- 1500cm3 500cm3 Suhtlemisvahend artikuleeritud kõne zestid, häälitsused Mõtlemine abstraktne ja konkreetne konkreetne Töövõime esineb puudub Inimese evolutsioonietapid Puu otsas elavad ahviliste eellased ehk kandlased Tarsiidae elasid umbes 38 miljonit aastat tagasi. Kandlased on poolahviliste ja ahviliste vaherühm. Neil on suured silmad, paljad kõrvad ja hüppamiseks eriliselt kohastunud tagajäsemed ja pikad iminapjad varbad. Inimahvide tõenäolised eellased ilmusid Maale umbes 26 miljonit aastat tagasi Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad
enam kaldale tulla ei lubanud, hakkas poegi sünnitama. 130. Konvergentselt lendama õppinud loomarühmi selgroogsete ( Chordata ) eri klassides. Üks Triiases eristunud haru, lendsisalikud (Pterosauria), hakkas lendama, lehvitades jalgade ja sõrmede vahelist lennunahka nagu seda praegu teevad (konvergentselt) nahkhiired.Linnud Kattesulgedest sai eelkohastumine lennuaparaadile – hooja tüürsulgedele, mis aitasid pikendada hüppeid oksalt oksale kuni tõelise lendamiseni. 131. Ahviliste ( Primates ) evolutsioonilise tähtsusega ühisomadusi. Pöial vastandub teistele sõrmedele kõigil neljal jäsemel; mõnel on neljanda käe eest veel haardsaba. Silmad on suured ja näevad stereoskoopiliselt: enamus teavet saadaksegi nägemise kaudu. 132. Ahviliste ( Primates ) põhilised rühmad. Poolahvilised (Prosimii) Ahvilised (Anthropoidea) kolme ülemsugukonnaga: Laianinalised (Platyrrhini ehk Ceboidea) Kitsaninalised (Catarrhini ehk Cercopithoidea) Inimahvlased (Hominoidea )
sarnased titanotheresed Oligotseenis oli tunduvalt rohkem suuri imetajaid kui Eotseenis. Oligotseenis liigvarbalised kabjalised ületasid arvult esimest korda lamevarbalisi kabjalisi. Eriti mitmekesistusid hirvelased ja sealised. Eotseenis ilmunud kiskjalised (koera, kassi ja nirgi sugukonnad) evolutsioneerusid Oligotseenis. Ilmusid saabelhambulised kassid, karutaolised koerad ja loomad, kes sarnanesid kaasaegsete huntidega.Oligotseeni vältel oli oluline ahviliste ja ahvisarnaste primaatide ilmumine. Perekond Aegyptopithecus, oli kassi suurune puu otsas elav loom, kuid tema hambad, pea ja saba sarnanesid ahvide omadega. Neogeeni ajastul saavutasid ahvilised märkimisväärse rolli maismaa ökosüsteemis. Kliima muutus ja massiline väljasuremine 15 Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kui ka mereliste organismide massiline väljasuremine
annaabi.ee 
