6. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus Populatsiooniks valisin Niiluse ahvena. Populatsiooni arvukus ja selle muutumine ajas: Niiluse ahven on siisetoodud liik ja oma kiire elutegevuse käigus on ta kiiresti paljunenud ja välja tõrjunud väiksemad ja vähemises olevad liigid. Kõige rohkem on ahvenaid järves vahetut peale kudemist. Populatsiooni tihedus: Ahvenaid on järves kõigerohkem, täpsete andmete kohta ei olnud midagi öeldud. Ahvenate tihedus sõltub toitainetest ja hapnikuhulgast veekogus. Kui toitu jääb vähemaks, siis ahvenate arvukus väheneb. Populatsiooni seisund: Ahvenate arv Victoria järves stabiilne ja selle põhjuseks on see, et kevadisel kudemisperioodil koeb arvukalt ahvenaid, kuid on ka neid, kes hukkuvad, saades troopikakaladele toiduks. Peamise arvukuse piiraja on inimene, püüdes kala. Kehtestatud on kalapüügi piirang, mistõttu püsib ahvenate arvukus stabiilne.
9-15 16-20 21-25 26-30 31-35 Zn 0,100 0,010 pikkus;cm Joonis 10: Metallide sisaldus ahvenas sõltuvalt pikkusest; Maks 41 8. Arutelu 8.1 Vask (Cu) Kalade lihastes on vähem metalle kui muudes kudedes Vase sisaldus emaste ahvenate maksas varieerub piirides 2,24 kuni 26,49 mg/kg kuivmassi kohta ja isastes kalades 12,57 kuni 47,82mg/kg Keskmiste andmete alusel on vase sisaldus isaste kalade maksas kõrgem kui emastes (joonis...), kuigi see erinevus ei ole statistiliselt usaldusväärne (ANOVA, P>0,05). Pikkuse järgi vase sisaldus maksas väheneb kala pikkuse kasvuga (tabel:...) Võrreldes maksaga on vase sisaldused emaste ahvenate lihastes oluliselt madalamad kui isastes kalades (ANOVA; P< 0,01)
kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda .Suurte, üle 6-aastaste ahvenate arvukus langes samal ajavahemikul veel enam, 40-- 80 korda. Praegusel ajal ei ole kala arvukus väga suur. Kohalikud kalamehed kurdavad kala vaesuse üle. · http://www.hiiukala.org/cms/uploads/ADMINFILES/materjalid/vainamere_kal astik_varud_pyyk.pdf Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Matsalu_laht 6 · E.Kumari. 1985
süvasoojendus rakendatakse verevarustuse parandamiseks). Riigieksami küsimused: nimetage neli erinevat kahjulikku ökoloogilist faktorit, mis inimorganismi saavad mõjutada. Antud kaks ökoloogilist amplituudi (kuusk ja mänd), kumb talub rohkem niiskust). Nimetage üks abiootiline faktor, mis mõjub kahjustavalt taimedele ja looamdele ja teine, mis mõjub soodsalt. Nimetage kaks eri viisi, kuidas nähtav valgus mõjutab taimi. Ahvenate populatsioon: üks biootiline, üks abiootiline ja antropogeenne faktor, mis mõjutab. Populatsiooni ökoloogia 1. populatsiooni mõiste koos erienvate näidetega (vt Mikroevolutsioon). 2. Populatsiooni iseloomustavad ökoloogilised parameetrid: 1. Populatsiooni kasv, kolmel graafikul x-telg aeg, y- telg arvukus: stabiilne, kasvav, kahanev. Logistiline kasvukõver (vt bakterid ja nende populatsioonid); 2. Vanuseline struktuur (erinevasse vanusklassi kuuluvate isendite arv ja
annaabi.ee 
