Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis). Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika- plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid.
alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga
alles jätta. Soome põhitoiduseks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga
» lugejale äratundmisrõõmu tekitanud Anni ja tema peret.» No tõesti, mida teha? Või õigemini, «mis teha, Ann?», nagu selle raamatu pealkiri õigupoolest oli. Lähiajal on ilmumas ka Anni-lugude 3. romaan «Mis sinuga juhtus, Ann?», mis järgib filmi sündmustikku. Kui palju mõjutas selle raamatu sündi see, mis juhtus teie originaalstsenaariumiga? Selle, et ma kirjutan filmi jaoks loodud sündmustiku baasil ka romaani, 3. osa Anni- saagast, olime produtsent Anneli Ahvenaga kokku leppinud juba alguses. Kuigi vahepeal, stsenaariumivariantidega töötamisest väsinuna, arvasin, et ehk ei kirjutagi seda osa raamatuks, vaid jätkan lihtsalt järgmisest, 4. osast (mis ju ka praegusel hetkel on pooleli), mõtlesin siiski ümber. Lõpuks on ju 3. osa romaaniks kirjutamine võimalus näidata enda ettekujutust sellest, mis Anniga õigupoolest tol saatanlikul sügisel juhtus. See raamat kannab pealkirja «Mis sinuga juhtus, Ann
annaabi.ee 
