ainetud varad hinnatakse rahaliselt) Ohtude esinemise tõenäosused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 (statistika alusel) Rakendamine põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured Vajalik lokaalse statistika olemasolu Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 22 Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka ohtude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke vara väärtus ("suur", "keskmine", "väike") vara ahvatlevus vara hüvituseks muundamise kergus/raskus ründaja tehnilised võimalused nõrkuste ärakasutatavuse määr ohu tegeliku realiseerumise sagedus Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 23 Kaudne riskianalüüs (etalonturve) Kui jäme riskianalüüs osutab madalat või mõõdukat turvatarvet võib uurimist jätkata tüüpvahenditega Küsimustikega lokaliseeritakse suuremad turvaaugud Valitakse mingi läbiproovitud tüüplahendus
Turundaja peaks keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama. Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja nõrkused tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna võimalused tõenäosus eduks ja ahvatlevus). SWOT-analüüs sobib ka konkurentide tundmaõppimiseks. Konkurentide tugevusi ja nõrkusi saab ära kasutada oma turundustegevuse kavandamisel. Olematu või halva keskkonnaanalüüsi tagajärgedeks on suuna puudumine, ebaadekvaatne tarbijaanalüüs, turundusfunktsiooni minetamine, tegevuse dubleerimine, võimaluse mittekasutamine, sobimatu toote allesjätmine, vale imidzi loomine, toote keelustamine, seadusest üleastumine, nõrk vastutus, piiratud kohanemine.
Kvantitatiivne riskianalüüsi *varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) *ohtude esinemise tõenäolsused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 statistika alusel) *Rakendamine on põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured. *Vajalik lokaalse statistika olemasolu Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks".
Kvantitatiivne riskianalüüsi *varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) *ohtude esinemise tõenäolsused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 statistika alusel) *Rakendamine on põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured. *Vajalik lokaalse statistika olemasolu Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks".
Riskianalüüsis peaks kajastama asutuse arhiivi, serveriruumi ja infosüsteemide hetkeolukorda objektiivselt ja piisavalt detailselt. Protsessi käigus määratakse kindlaks asutust ja säilitatavat meediumi kõige enam ohustavad riskiallikad ja nende paiknemine, arvestades, et asutus võib olla samaaegselt nii ohte põhjustav kui ka ohustatud objekt [31, lk 10]. Digitaalsete dokumentide ja serverite puhul tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid: · vara ahvatlevus (ründe puhul); · hõlpsus, millega vara on muundatav hüvituseks (ründe puhul); · ründaja tehnilised võimalused; · nõrkuste ärakasutatavuse määr; · ohu tegeliku realiseerumise sagedus. TURVAAUK TOIME VARA
Mõned Lääne teadlased (näiteks M. Sherif) seostavad konformismi mõiste väikese grupi mõistega, väites et konformism ilmneb siis, kui grupi normid muutuvad otsustavaks grupi liikmete käitumise määrajaks. Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsiooni pooldajad näevad grupi mõju astet individuaalsele õigusteadvusele ja isiku käitumisele sõltuvalt isiku seisundist grupis. Grupi prestiiz suures kollektiivis, suhtlemise vormid ja eesmärkide ahvatlevus, samuti grupi üksmeel mõjutavad suuremal või vähemal määral isiku sõltuvust grupi käitumisest. Grupi mõju on eriti suu juhul, kui koos tegutsevad erineva staatusega isikud: arst ja patsient, õpetaja ja õpilane jne. Inimese õigusteadvus sõltub sellest, millisesse gruppi ta kuulub. Tuleb arvesse võtta, millised on selle grupi normid, kuhu ta kuulub. 4. Gruppidevahelise diferentseerimise mõjurid.