Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis
Seal vaheldub sulg-ahtus-sulg-ahtus. Vahel on ahtus nii lai, et võib kuulda vokaalset osa. Keeletipp võib väriseda, näiteks eesti r- hääliku puhul. Tap ehk klopsuhäälik ja flap ehk puutehäälik Tapi puhul keel puudutab kergelt suulage. Flapi puhul toimub liikuv suulae puudutus. Poolvokaal Õhu väljapääs suhteliselt vaba. Sarnanevad pigem vokaalidega. Hääldatakse eri kohtades. Nende hääldamisel ei teki olulist ahtust õhuvoolu ette. Õhk pääseb laiast ruumist liikuma. Muude konsonantidega koos esinedes võivad sarnaneda pigem konsonantidele, kuigi üldjoontes vokaalisarnased. FONATSIOON - ehk mida teevad häälekurrud? Helitud konsonandid – häälekurrud ei võngu (lehel 1. tabeli paarishäälikute puhul vasakpoolsed), häälepilu on kas täiesti avatud või suletakse see osaliselt, nagu h
Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt, mis iseenesest peegeldab valitsevaid soo- ja sotsiaalseid paradigmasid, eelkõige naise käsualusust ja tema tegevusruumi ahtust sootsiumi (avalikes-avalikult) patriarhaalseis struktuurides. Siiski antud juhul tuleb seda skeemi lugeda vabamalt: Treffneriga ühendas Suburgi kollegiaalsus hariduspõllul mõlemad ju kooliasutajad ja -juhatajad nii et see patronaaz oli pigem vormitäide paberil. Kuna üks essee ei saa võtta endale eesmärki käsitleda ajakirja kogu selle temaatilises mitmekesisuses, ilukirjandusest (sh algupärasest) kuni sotsiaalia ja
kui palju on suu avatud, mis asendis on huuled, kas pehme suulagi on tõstetud ja kui palju, mis asendis on neeluõõs. Kõik nimetatud tunnused on koos häälekurdude seisundi fikseerimisega vajalikud iga hääliku iseloomustamiseks. Kõrvalekalded normist on häälduspuude tunnuseks ning vajavad häälikuseade käigus kõrvaldamist. Kõige tähtsamaks organiks artikuleerimisel on kindlasti keel — selle asukoht suukoopas (eespool või tagapool, ülal või all), ahtust moodustav keeleosa (tipp, laba, keeleselg, keelepära). 5. Kõneloome Keeleüksuse individuaalne (isikuline) tähendus kajastab inimese subjektiivset kogemust ja suhtumist sellesse situatsiooni, millest kõneldakse. Kõneldes otsib inimene selliseid keeleüksus! (sh. sõnu), mis kõige objektiivsemalt võiksid väljendada tema subjektiivset kogemust ja suhtumist. Keeleüksuste kasutamine erineb inimestel just individuaalse
annaabi.ee 
