kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Lisaks poetiseerimisele ja tõlkimisele on Alliksaar kirjutanud ka lauludele sõnu. Aastal 1976 kirjutas Alliksaar laulu "Ahtumine". "Ahtumine" Jäääre esituses Kasutatud allikad https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar https://luuleleid.wordpress.com/tag/artur-alliksaar/ http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/alliksaar.htm Tänan kuulamast!
“ („Seitse etüüdi“ 7) Tänu suurtele naudingutele ja unistustele võivad tekkida ka vastandtungid. Sellepärast lõikub elukirgliku ja rõõmudele avatud Alliksaare luulega alatasa kurvemaid ja hallimad jooni: traagilise paratamatuse tunnet, ahistuselamusi, nurjumismeeleolusid, üksinduse, hüljatu või tõrjutu seisundile viitamist. Taolised pihtimused on selgelt sisse kirjutatud luuletustes pealkirjadega „Ahtumine“ ja „Nõiaringis“. (Muru, 1987) *** „Kolm tähte ainsaks tõeluseks jääb taeva. Kolm laternat mu kummitustelaeva küll valgustavad, kuid ei anna sooja.“ *** „Ja õnneveene, mis mind laulma vaevas, et torm mus tormi taga ajas aeva,
5 Teine periood proge ruja(1976-1979) 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul kõrgtasemel pigem kui kunst. Sama suhtumine domineeris ka tollase RUJA loomingulise tuumiku Nõgisto-Kappeli-Alenderi püüdlustes. Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav
Graps. 1974. aastal astub Alender lavakunstikateedrisse ja ühineb ansambliga "Teravik". Rannap osaleb rahvusvahelisel pianistide konkursil Saksamaal (diplom lõppvoorus). TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA Koosseis · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Margus Kappel (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Ivo Varts (trummid) · Priit Kuulberg (bass) Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on mõistetav, et elumere lained viisid need
Ma olen vaev ja sina oled troost. Sind ahistan ma, oma kaitsjatari. ...kaks sõna hääbumatust muinasloost... Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab ahtumine ja piksed pimenevad kahinal. See, mis meid ligindab, on lahkumine. Öö. Uni. Õli vaikib tahi all. Et elujõud on ulmamahtumine, ei enam meelde tulegi vist tal... Kuigi on nii palju lilli... ÖÖsel nägin und ja unes meenus mulle miski. Aastate eest ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ülased.