Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad: Ühe mastiga purjekad: o Luup johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. o Kat ainult suurpurjega purjekas. Kahe mastiga purjekad: o Kets vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool. o Jaul ainukeseks erinevuseks ketsist on rooliposti asumine eespool besaanmasti. o Kuunar kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast. Purjed Purjestuse järgi jagunevad purjelaevad kahte põhirühma - raapurjestusega ja pikipurjestusega
õhutorudega. Neid vaatleme uurides laeva süsteeme. Võllitunnel. Võllitunnel on ruum, milles paikneb sõuvõll, mis väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. Võllitunnel kaitseb võlli mehhaaniliste vigastuste eest, võimaldab võlli hooldada ja kontrollida. Võllitunnel on masinaruumi poolt veetiheda klinkettuksega suletav, et kaitsta masinaruumi deidvudseadme rikke korral laevakeresse tungiva vee eest. Võllitunneli eesmises ja tagumises osas on laiend retsess. Ahtripoolsest retsessist viib sageli ülatekile avariiväljapääs. Võllitunnel on enamasti kaarja ülaosaga, toetatud jäikusribidega. Võllitunnel on diametraaltasandist selliselt nihutatud, et võll ei läbi teda keskelt vaid äärest. See võimaldab inimeste vabamat liikumist tunnelis ja võlli mugavamat hooldamist. Võllitunnel võib läbida ahtripoolseid lastiruume, Sel juhul võetakse meetmeid tema kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist,
nookuritest ja klappidest. Nukkvõllid asuvad masinate külgriiulite peal. Nukkvõll on valmistatud osadest – iga silindri jaoks üks osa. Omavahel on nad ühendatud poltidega. Ühel osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõlli kaelad on keemiliselt tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste ahtripoolsest otsast. Ahtripoolne nukkvõlli ots (ainult A poole nukkvõlli) on varustatud maksimumpöörete kaitsmega, aksiaallaagriga ja 45o hammasülekandega mis ühendab nukkvõlli masina (eraldi peatükk tagapool). Nukvõlli vööripoolsesse otsa (ainult A poole nukkvõlli) on paigutatud pikendus lisanukkseibiga, mis on ette nähtud käivitusõhu jagaja tööks. 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid Kütusesüsteem
Nukkvõll juhib klappide tööd, nende õigeaegset avanemist ja sulgemist. Nukkvõll asub masinate külgriiuli all plokk-karteris. Nukkvõll on valmistatud mitmest osadest- iga silindri jaoks on üks osa. Need osad on ühendatud omavahel poltidega. Igal osal on kolm nukkseibi: sisselaskenukkseib, väljalaskenukkseib ja kütusepumba nukkseib. Kõik nukkseibid on positiivse profiiliga. Nukkseibide kokkupuutepinnad on tugevdatud. Nukkvõll saab liikumise väntvõllilt läbi hammasrataste ahtripoolsest otsast. 1) Nukkvõlli ühe nukkseibidega vahetükk 2) Nukkvõlli kandelaagri karp 3) Kandelaager 4) Vahetükkide kinnitus 5) Pikendusvõll õhujagajale 6) Maksimumpöörete kaitse 7) Hammasrattas 2.2.6.2 Gaasijaotusklappid Sisse- ja väljalaskeklappi ülesande on avada ja sulgeda õhukanal. Ühel silindrikaanel on kaks sisse- ja kaks väljalaskeklappi. Klappid on valmistatud süsinikterasest. Klapitaldrikul on 30˚ tööfaas. Klapifaas sooveldatakse spetsiaalse pastaga
07.2012. leitakse meetoditega, mida kajastab rakendusteadus Laevaehitusmehhaanika (uurib laeva tugevust), leitakse need põikjõud. Olles need jõud leidnud, ehitatakse ka nende jõudude epüür. Joon. 3.47. Põikjõudude epüür ehk lõikejõudude epüür (Joon. 3.48). Kuna laeva otstes on lõikejõud 0, saab seda püüri koostada integreerides koormuste püüri kogu laeva pikkuses. Kokkuleppeliselt alustatakse ahtripoolsest otsast. Joon. 3.48. Paindemomentide epüür (Joon. 3.49), arvestades, et ka paindemomendid laeva otstes puuduvad, saab koostada integreerides lõikejõudude püüri vastupidises suunas – vöörist ahtri poole. Joon. 3.49. Vaiksel veel sõltub ujuvus-jõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva
annaabi.ee 
