Vahel kutsutakse kõrgemal paiknevaid süvatanke ka ripptankideks. (Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.).
olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
olevaid vertikaalribisid nimetatakse raamtugedeks. Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
Sel juhul tuleb teha järgmist: andes laevale täiskäik edasi püüda rooli abil laevaahtrit paremale ja vasakule "kiigutada"; vaheldumisi edasi- ja tagasikäikudega püüda laev liikuma panna; manipuleerides ballastiga luua kreen kord paremale, kord vasakule pardale (mõnel laeval on selleks spetsiaalne kreenisüsteem), ja samuti muuta trimmi vaheldumisi täites vöörpiiki ja ahterpiiki veega; kasutada vabanemiseks jääankruid viies need ahtri suunas ja tarvitades ankru või lastimasinate tõmbejõudu püüda laev vabastada; veidi ootamist sel juhul võib kasuks tulla, kuna laevakere kõrgem temperatuur sulatab jää ja kere vahele libeda veekihi. 5. Laeva liikumine jääs jäämurdja abiga karavanis ja puksiiris. Laeva jäätumine, sellest hoidumine ja võitlus jäätumisega. Jää läbimiseks jäämurdja (JM) abiga moodustatakse mitmest laevast karavan
annaabi.ee 
