Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põlvamaal Ahjal elava Kuno Ojala mälestusi 50-ndate aastate kohta. Sündinud 1932.aastal Tartus, saatis ta ka oma esimesed eluaastad seal mööda. Kuno elas emaga Mäe tänaval ning siiamaani mäletab selgelt, kui 1940.aasta suvel Punaarmee linna sisse marssis. Järgnes koolitee, millest paar klassi läbi ta ka Ahjal onu juures elades. Keskkoolis käis ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis (kuigi tollal oli kooli nimi Tartu I keskkool, kutsusid Kuno ja tema klassikaaslased seda ikkagi Treffneri
Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson – sünnipäeva tähistatakse nüüdsest emakeelepäevana al.1996 14.märts. 6. Noor-Eesti: loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“; saavutused-albumi väljaandmine;uued kirjanduse suunad Eestis; tõstsid kirjanduse kriitika taset. Esindajad: G.Suits, F.Tuglas , J.Aavik, K.Mägi 7. F.Tuglas – sündis Ahjal, ajakirjade toimetaja oli peale kirjaniku ametit, lapsepõlveromaan „Väike Illimar“, „Popi ja Huhuu“, mis räägib omanikust ja tema kahest lemmikloomast, taksi Popi ja ahv Huhhu, keda ta maha jätab ning lahkub teadmata suunas, pärast seda pidid „Popi ja Huhuu“ saama ise hakkama, novellid- „Siil“ ja „Popi ja Huhuu“ ,novelle iseloomustab-uusromantilised, naudingud, detailipaljusus, 8. Proosa 1920-40-psühholoogiline realistlik romaan (K
Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega. Uurimistöö jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate oma vanaema Helju Rünga noorpõlvest sünnist kuni 1955.aastani. Vanaema elab ning jutt on kirja pandud tema enda mälestuste põhjal. Teises peatükis on kirjas vanaisa elulugu. Kuna vanaisa enam ei ole, on siingi põhiallikaks vanaema mälestused. Kolmandas peatükis käsitlen nende ühist elu Ahjal ja Põlvas. Võib öelda, et kogu suguvõsa aitas uurimistöö tegemisele kaasa, sest kõik, keda küsitlesin, aitasid fakte täpsustada. Uurimistööd aitas koostada õpetaja antud küsimustik. Selle abil on võimalik saada ülevaade inimese igapäevaelust. Tööd aitavad ilmestada lisad. Nendeks on peamiselt perekonnaarhiivist pärinevad fotod ning dokumendid. Tööd tehes selgus, et mitmed fotod ning paberid on kusagile
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga
Friedebert Mihkelson Tuglase elulugu. 2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike Liidu asutaja 1922
o Põhimõttekindlus o Teemad: noored, aeg, tuli · II luulekogu ,,Tuulemaa" 1913 o Meeleolu sünge, pessimistlik, lootusetu o Tule sümbol asendunud tuulega, mis kustutab tule o Võitlusvaim ja nooruse rutt asendunud murega kodu ja inimeste pärast o Teemad: inimeste pettumused, unistused; ideaalide ja tegelikkuse vastuolud; inimeste suhe loodusesse Fridebert Tuglas (1886-1971) · Sündis Ahjal · Õppis Treffneris, aga ei lõpeta · Võttis osa revolutsioonist, oli vanglas · Elas välismaal 1906 1917 · Lai silmaring · Elas Soomes · Siuru aktiivne liige · Naine Elo Tuglas · Tarapita aktiivne liige · Kirjanike Liidu esimees · ,,Loomingu" peatoimetaja · Läks elama Marie Underi majja, kus elas elu lõpuni · 50ndatel sattus põlu alla, visati Kirjanike Liidust välja · Kodanlik natsionalist
Järelepärimisel selgus, et tüdruk on väga jumalakartlik ja soovinud juba lapsest saadik end Jumala auks ohverdada. Tüdruk müüritud kiriku alusmüüri ja sellest ajast edenenud kiriku ehitus jõudsalt. Kui kirik sai katuse alla, pühitseti see ohvrimeelse neiu mälestuseks Püha Margareetele. Karuse kirikul olnud vanal ahjal hõbedast kellad. Sõja ajal, vaenlase pealetungi eel, võetud kellad tornist maha ja viidud vaenlase eest peitu Uplinna mäele ja lastud seal rabaauku. Rahu saabudes tahetud kellad tagasi tuua, kuid ei ole neid enam sügavast rabast kätte saadud. Veel praegugi võivat jõulu, uusaasta ja jaanipäeva öödel nende kellade helisemist kuulda. Martna kirik
annaabi.ee 
