dramatismi süvendab reaalse ja ideaalse konflikt, mis on pigem teravdatud kui mahendatud. Seega esitab Traat selles raamatus olustikumaalinguid “külaelu idiotismist”, kusjuures peategelase tuim ringiratast tammumine omandab sümboli tähenduse. Märgata on ka püüet jõuda pindmiselt tasandilt tunnetuslikule süvenemisele. Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda ahistavast ringliikumisest vabastava spiraalliikumiseni. Just neid motiive ei väsi Mats Traat kordamast kogu oma loomingus. Ainelt, tüübistikult ja kujutluslaadilt eelnenule sarnane on Traadi jutustus “Irdinimene” (1967). Teos on välja kasvanud autori enda isiklikust kogemusest ning käsitleb elulisi, eetilisi probleeme, eelkõige küsimust inimese kohast ühiskonnas. Nagu pealkirjastki näha, on ta selle teose keskseks tegelaseks valinud erandliku inimese ehk siis noore, raske
Esitletud moed on nooruslikumad ning kui esimestes numbrites sai pükse näha modellide seljas vaid spordirõivastele pühendatud lehekülgedel, on viimases "Moealbumis" neist saanud täieõiguslik naistegarderoobi liige. Emantsipatsiooni ja seksuaalrevolutsiooni Nõukogude Liidu moodi saab eriti hästi jälgida rannarõivastuse näitel: "Moealbumi" algusaastate veidraid ujumiskostüüme asendasid lõpuks pikantsed trikood ja bikiinid. Eneseväljendust, vabadust, väljapääsu nõukogude ahistavast tegelikkusest ihkasid "Moealbumit" välja andnud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi moekunstnikud. Siiski ei saanud ENSV moekunst elada samade reeglite järgi, mis valitsesid teisel pool raudset eesriiet. Nõukogude inimesele ei kõlvanud kanda selliseid rõivaid, nagu õmblesid kapitalistlike riikide raha jahtivad moekunstnikud oma lõbujanulistele klientidele. Õigustades oma olemasolu totalitaarses ühiskonnas, peitis Eesti NSV moekunst end uute funktsioonide taha
piiramatu võime muutuda ja kasvada kogemusega. Siiski võib leida teatud kokkupuutepunkte. Psühholoogias on Inimlikul mõistusel on piiramatu võime mõiste ,,hirm", mis vastab budistlikule muutuda ja kasvada kogemusega. ,,kannatusele". Selle ahistuse või kannatuse tõttu puudub inimesel täielik olemise ja elamise julgus ning ta pole ka kunagi iseendale päris tõeline. Buddha õpetas vabanema sellest olemist ahistavast painest. Inimene valmistab kannatusi endale ise, himustades palju liigset, kahjulikku ja niikuinii saavutamatut. Buddha õpetuse järgi pole igavene omamine võimalik, sest see, kes omab, Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja muutub kiiresti, võibolla isegi kiiremini kui saavutamatut. Seepärast pole mõistlik see, mida ta väidab end omavat. Seepärast tahta rohkemat, kui juba omatakse või
Hiljem sega ning jumalalt heakskiidu t¨ahendus laienes `kauniks', . v~ oi ilmutuse saamisega. `meeldivaks', `suurep¨araseks' jne. Yin ajastul olid su- / ¡ Koosneb allapoole suu- £6 ¢ 166 natud noolest ja sel- rite ja parasiitide t~orjeks le langemiskohta t¨ahistavast koeraohvrit, mis tuulest tu- kriipsust . se- levate parasiitide t~orje letab m¨arki kui piktograa- puhul l~oigati lahti ja riputa-
annaabi.ee 
