tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi.
Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid. Lammasmäel elati pika perioodi jooksul korduvalt ja tõenäoliselt hooajaliselt. Tegeldi kalapüügiga ja jahiga, kuid korjati ka söödavaid taimi. Kalad haug, ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart. Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest. Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal.
Ilmselt on püütud ka teisi liike, kuid kuna kalade kui väikeste isendite luud säilivad pinnases halvasti, ei pruugi selguda tervikpilt. Arvatavasti toimus kalapüük olenevalt aastaaegadest ning kalaliikide parimast püügiajast. Arvatakse, et kalastati hiliskevadest varasügiseni. On teada, et kalu püüti õngede ja ahingutega. Sindi-Lodjas Pärnu jõe põhjast on leitud mitmeid kaunistatud õngekonkse, mis tõestavad õngedega kalade püüdmist. Rohkesti on leitud ka keskmise kiviaja ahinguotsi. Need valmistati peamiselt lõhestatud toruluudest ning üks serv lõigati saagi paremaks külgehaakumiseks hambuliseks. Ahing löödi või visati kalale selga. Suurem osa saagist saadi arvatavasti siiski kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Vanim kalastusvõrk on leitud Karjala Kannaselt Antrea lähedalt, mis kaasleidude järgi otsustades võis kuuluda Kunda kultuuri inimestele. Hülgepüük
Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks. Toonased inimesed rajasid asulad veekogude lähedusse, peamisteks tegevusaladeks olid kalastamine, küttimine ja korilus. Elati koonusekujulistes püstkodades. Peamised kivist valmistatud tööriistad olid kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer. Kunda kultuuri inimeste päritolu pole tänaseni päris selge, arvatavasti tulid nad lõuna poolt, kuuludes europiidsesse rassi. Neilt on pärit näiteks sõnad "meri", "mägi", "eile", "must" jt. Umbes 3000 aastat eKr jõudsid Eestisse hõimud, kes kasutasid oma keraamika kaunistamisel kammikujulist mustrit. Seetõttu nim seda kultuuri kammkeraamika kultuuriks. Uut kultuuri kandsid
annaabi.ee 
