kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist. 5 Kasutatud kirjandus. 1. http://www.saaremaa.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa 6
Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb. Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni... 17. Minu arvates oligi kõige põnavam koht lõpp, alates tormijooksust Tõnismäele. 18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa
7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga-lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke
Mispärast surid sa, mu ainuke Villu? Mispärast?» Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad AJALOOLINE JUTUSTUS SUUREST LIIVI SÕJAST (1558--1583) 1. JUNKUR HANSU ÄPARDUS. S ee oli kena, soe suvine päev lõikusekuu hakatusel 1576. Armsalt ja rahulikult säras päike Harjumaa üle, aga maakoha pilt, mida tema kiired läbipaistva kuldse uduga katsid, ei olnud südant rõõmustav ega silmi meelitav. Umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed -- need olid maakoha tähtsamad tundemärgid. Rikas ja rõõmus Harjumaa oli 18-aastase sõja läbi suuremalt jaolt vaikseks kõrbeks muudetud, kus sakslased, poolakad ja rootslased aeg-ajalt endise rikkuse riismeid laastamas käisid. Maanteel, mis Tallinnast Paidesse viib ja sel ajal kõige viletsamas korras oli, sõitsid neli ratsanikku, kõik noored mehed saksa moodi riides ja silmanähtavalt heas tujus. Kõige lustlikum oli üks nende seast, kelle jumekas,
annaabi.ee 
