Olgu vaatluse all jada y1 , y2 , y3 , ..., yn , .... (1.1) Definitsioon 1.2. Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨a¨artuseks, kui > 0 korral leidub niisugune jada indeks N , et niipea, kui n > N , siis |yn - b| < . Definitsiooni kohaselt on reaalarv b jada (1.1) piirv¨a¨artuseks, kui > 0 korral on v~oimalik leida niisugune jada liige, p¨arast mida on k~oik jada liikmed reaalarvule b l¨ahemal kui Definitsioonis esitatud tingimuse |yn -b| < saab esitada - < yn -b < ehk b - < yn < b + . Viimane tingimus on samav¨a¨arne sellega, et jada liige yn kuulub b u ¨mbrusesse, st yn (b-; b+). Seega on v~oimalik jada piirv¨a¨artuse definitsioon 2 u ¨mber s~onastada u¨mbruse m~oistet kasutades. Definitsioon 1.2'. Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨a¨artuseks,
liigub j¨ arjest l¨ ahemale arvule a, st satub arvu a u¨mbrusesse j¨ arjest v¨ aiksema raadiusega . Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨ arjest l¨ ahemal l~ opmatusele, st satub l~ opmatuse u ¨mbrusesse j¨ arjest suurema vasakpoolse otspunktiga M . T¨ apsemalt tuleb sellest juttu j¨ argmises peat¨ ukis. T~okestatud hulgad
Suurus x l¨ aheneb arvule a, kui ta liigub j¨ arjest l¨ ahemale arvule a, st satub arvu a u ¨mbrusesse j¨ arjest v¨ aiksema raadiusega . Suurus x l¨ aheneb l~ opmatusele, kui ta asub j¨ arjest l¨ ahemal l~ opmatusele, st satub l~opmatuse u ¨ mbrusesse j¨arjest suurema vasakpoolse otspunktiga M . T¨apsemalt tuleb sellest juttu j¨ argmises peat¨ukis. T~okestatud hulgad. Reaalarvudest koosnevat hulka A nimetatakse t~okestatuks, kui leidub l~oplik vahemik (a, b) nii, et A (a, b).
mitte isikunime t¨ahenduses, vaid `lugema' () v~oi ka `jutti vedama' t¨ahendusega. Vana u ¨markirjam¨argid on hilisematest pronks- ja v¨aikse ¨markirja m¨arkidest keerulisemad, joonte arv on suurem, need on u k¨aa¨nulisemad, m¨argid on v¨aga toretsevad ja dekoratiivsed. Zhou kirja geograafiline kasutuspiirkond u ¨htis luu- ja pronkskirja tekkealaga, seet~ottu on zhou kiri vanadele m¨arkidele l¨ahemal kui S~odivate Riikide ajal ida poolsetel aladel kasutusse v~oetud m¨argid. P¨arast 221. a. e.m.a. toimunud riigi u ¨hendamist Qin alla andis Shi Huangdi lisaks muudele tugevat keskv~oimu peale suruvatele ettev~otmisetele, k¨asu ka kirjam¨ argid u ¨ ¨htlustada. Ulesanne t¨aideti v¨aikse u ¨markirja loomisega Lýs¯ý juhtimisel. Uued m¨argid graveeriti kivides-