Nat King Cole(1919-1965) Rebecca Karo 9a Nat King Cole Nat King Cole oli USA jazzpianist ja laulja Ta pärisnimi oli Nathaniel Adams Coles Ta alustas esinemisi juba teismelisena Edusammudega muusikamaailmas, jättis ta kooli pooleli Esialgu ta ei pidanud ennast heaks lauljaks, esines vastu tahtmist Õppis jazzmuusikat, kirikumuusikat ja klassikalist muusikat Oli ahelsuitsetaja, ta oli veendunud, et suitsetamine muutiski ta hääle madalaks, st ta suitsetas meelega. Hiljem suri kopsuvähki Lapsepõlv Ta sündis Montgomerys, kus ta isa töötas lihunikuna. Hiljem kolis pere Chicagosse, kus Nati isast sai kirikuõpetaja ja emast kiriku organist. Natile meeldis õhtuti kodust välja hiilida ja jazzmuusikuid kuulamas käia, sealhulgas Loius Armstrongigi. Esinemist alustas ta 1930. aastate
tõsine ja silmakirjalik pilk maalil ei muutu. Ta otsustab maalist vabaneda torgates seda noaga, aga tapab hoopis iseenda. 3) Teos kajastab probleeme inimeste käitumisest ja enesekesksusest. Kui uhke ja heal arvamusel võib keegi endast olla. Kuidas inimesed käituvad teatud olukordades valesti, mitte nii nagu peaks käituma. Suurim probleem on kindlasti see, et inimesed ei tea, kui halvasti võivad nad mõjuda ümberkaudsetele inimestele. 4) Lord Henry Wotton Ahelsuitsetaja, küüniline, väljendab ennast väga targa jutuga. Kõikidest asjadest omad teooriad ja arusaamised. Basil Hallward Kunstnik, ei suhtle väga palju, omaettehoidev, ei ava ennast inimestele ja kui seda teeb, siis ei ole selle üle väga õnnelik. Dorian Gray Rikkumata ja hingeliselt puhas noormees, kuni ta tutvub lord Henry'ga. Sibyl Vane Pidi saama Dorian Gray abikaasaks. Ilus, hea näitleja, lummav. James Vane Sibyl Vane'i vend
saada ka üleoleku- ehk võimutunne. Ta kujutleb teisi inimesi veel nõrgema ja saamatumana, püüdes neist üle olla (sellel põhineb ka sooline, rassiline, usuline jms diskrimineerimine). Kui alaväärsustunnet ei õnnestu ületada, kujuneb välja püsiv alaväärsuskompleks, mis põhjustab neuroose. Adler oli esimesi, kes pööras tähelepanu lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelisele seosele. Adler - suurepärane kõneleja, energiline, tippiva sammuga mees, hiilgava mäluga ja ahelsuitsetaja - pidas aastaid loenguid, kuni ta 1937. aastal 28.v Sotimaal Aberdeenis ülikooli jalutades tänaval kokku kukkus ning mõne minutiga suri. Tema individuaalpsühholoogia on andnud rohkesti impulsse tänapäeva defektoloogiale ja psühhoteraapiale. "Oleks meie pilk harjunum, võiksime inimese igast liigutusest teha kaugeleminevaid järeldusi. Sest ka kõigis neis pisiasjus peitub kogu ta loomus" .
kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni ühel päeval nende ema nad ühele saarele üksildasse lagunenud häärberisse viib ja selle ette müügi sildi paneb. Emale ei meeldi see koht ja ta tahab sealt ruttu ära sõita küll aga jõuab Margaret häärberist endale kaasa krahmata ühe paki, mis ta ema aastate eest saatjale tagasi saatis. Selle sees on koomiks, vanaaegne võti(häärberi võti) ja sinise
Ta ei tahtnud, et inimesed vaataksid teda laval kui surevat meest. Elvise tervislik seisund muutus märgatavalt 1975. aastal ning kõige rängemad ajad kestsid 1976. aasta suvel ning 1977. aasta kevadel. Neil aastatel elas ta üle vähemalt kolm müokardi infarkti, kuid suri neljanda tagajärjel. Viimastel aastatel ta magas palju (nii Gracelandis kui tuuridel lennukis ja hotellis), vahel isegi mitu ööpäeva järjest. Alkoholi Elvis terve elu jooksul ei tarbinud, ei olnud ta ka ahelsuitsetaja (siiski ei olnud sigar tema suus just harukordne vaatepilt). Karate on olnud Elvise üks suurimaid kirgesid läbi aastate. Karate mõju võib leida Elvise 1960-ndate filminäitlejakarjäärist, eriti aga on sel tähtis koht 1970-ndate aastate Elvis Presley Show'del. Elvise eestvedamisel alustasid treeninguid ka mitmed ta lähikondlased, Memphis Maffia ja isegi bändiliikmed. Tol ajal oli Elvis üks vähestest mitte Aasia päritolu mustadest vöödest karates. Ta toetas alati igal
Piirangud võivad olla strukturaalsed ja majanduslikud (nt kel on võimalik kõrgkooli astuda, kel mitte). Piirajateks on ka inimese väärtused, kohustused (nt laste ees), harjumused ja isikupärad (nt suitsetamine, närvilisus), krooniline haigus. Nii on inimese minevik seotud tema võimalustega olevikus. Tervisealaseid 4 soovitusi andes tuleb arvestada inimese minevikuga (nt ahelsuitsetaja ei suuda tavaliselt koheselt loobuda oma aastatepikkusest harjumusest). Tervisealaste muutuste võimalikkust tuleb arvestada elunarratiivi kontekstis. Tervisealane nõustamine peab arvesse võtma inimese väärtusi ja pühendumisi – mida ta kalliks peab – selleks, et loota mingitki muutust patsiendi harjumustes. Seda, mida peetakse parimaks huviks teatud inimese suhtes, ei saa lahutada tema narratiivist. Nt
teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne. · Peategelase koondportree Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata juustega noormees. Rass on ahelsuitsetaja, kellele enda riietusstiil korda ei lähe. Rassile on omane valetamine ja vale valitseb tema igapäevaelu. Tema hingeelu ja see, mis välja paistab, on erinevad. Ta tuleb oma minevikust ja elab sellega nagu oskab. Ta häbeneb oma tausta ja loodab uuele algusele. Viimase jaoks vajab ta otsustuskindlust ja toetavat lähisuhet. · Esimene kohtumine peategelasega Lugeja kohtub peategelasega esimest korda vanglas kui ta kirjeldab seda tuba, kus
Kohtus naisega kui naine oli veel tudeng. Õpetab õiguse ajaloo kõrvalt ka õigusteooriat. Et teenida lisaraha õpetas ta ka agraarõigust ja ka riigiõigust kõrgemas sõjakoolis.Kõik eesti haritud põllumehed ja ohvitserid olid tema juures õppinud. Ta tegeles poliitikaga, ülikoolijuhtimisega, eesti õiguse ajalooga, riigiõigusega ja agraarõigusega, tõusis ka peaministriks. Ta aga on ka väga nõrga tervisega ja ahelsuitsetaja. Sureb vähki lõpuks. Polnud kogemust kuidas õpetada doktoreid, Leesment kes pärast formaalselt oli tema õpilane, kurtis, et Ulumets andis talle uue teema peale Selleri surma. Kriminaalõigus Eestis, aga see oli liiga lai teema. Püüab distantseeruda, Bungest aga võtab palju temalt üle. 1940a. Toimub valitsusevahetus, tal algavad maoverejooksud, ta ei tea kas ta küüditatakse ära või mitte. Sõja ajal lööb tal vähk välja. Ta viidi purjekaga Rootsi ja sureb seal
altruistlikust motiivist lähtudes (omakasupüüdmatult), rahuldus tuli pealekauba (heameel kordaläinud heateost). Heateost tunnebki rahulolu ainult isetu inimene. Kui inimene tunneb heateost rahulolu, siis see näitabki, et ta on isetu inimene, mitte isekas. Mida tähendab olla isekas? · Kui me oleme isekad, kas me siis teeme vaid seda, mis on meile tõeliselt kasulik? o Kuidas on lood ahelsuitsetajaga? Kas tema tegevus on talle tõeliselt kasulik? o Tõepoolest, ahelsuitsetaja võib käituda isekalt (tehes seda, mida ta tahab, arvestamata teistega), kuid kokkuvõttes ei tule see talle kasuks. · Kui me oleme isekad, kas me teeme ainult seda, mis on meie oma huvides? o Mida arvata neist, kes vahel käituvad altruistlikult? o Kas keegi arvab, et Ema Teresa oli täiesti isekas? · Mõelgem näiteks lapsevanematele. Kas vanemad ei käitu vahel lähtudes oma laste huvidest, isegi kui see on vastu nende omahuvile?
annaabi.ee 
