1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema elementaarlüli identne lähteaine molekuliga. Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Polümeeride saamine Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse
-Aatom neelab energiat kui elektron liigub orbiitidel aatomi tuumast kaugemale. 8. Selgita termotuumareaktsioon ja kus ta esineb? Saadakse energiat kõige kergemate tuumade ühinemisel raskemateks. Kergete tuumade ühinemiseks on vaja ülikõrget temperatuuri. Sellepärast nim neid tuumareaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Esineb tähtede keskmes, vesiniku- ehk termotuumapommis. 9. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga! Tuumareaktoris ei lasta ahelreaktsioonil lõpuni minna, seda kontrollitakse tuumavarrastega. 10. Kuidas on omavahel seotud aatomimass, tuumalaeng, elektronide arv, prootonite arv, neutronite arv? Aatommassi moodustavad põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatomituuma tuumalaeng on positiivne. Elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegu. Neutronite arv määrab ära, millise isotoobiga on tegu. 11. Mis on isotoop?
(polüeteen) nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n (polüpropeen) nCH2=CH-CH3 (-CH2-CH-)n | CH3 7. Kondensatsioonipolümeer polümeer, mis tekib polükondensatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil. Tunnused 1) igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul 2)elementaaelüli ei ole identne lähtemonomeeriga. Tuntuimad on polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. 8. Millest koosnevad plastmassid? Polümeersest ühendist, täiteainetest, stabilisaatoritest ja plastifikaatoritest. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifi- kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained
Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed. Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist (kaadmium, boor) juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast tõstetakse või uuesti sisse lastakse. Tuumareaktoreid leidub tuumajaamades ja allveelaevades. Juhtvardad on selleks, et neelata suurem osa neutronitest ega lasta ahelreaktsioonil toimuda. Juhtvarrastest on tavaliselt uraani isotoobid või plutooniumi isotoobid. Tuumareaktorites kasutatakse tavaliselt aeglusteid , sest uraani isotoopide tuumad lõhustuvad just väga hästi aeglaste neutronite toimel. Neutronite kao vähendamiseks kasutatakse aktiivtsooni ümbrises neutroneid tagasipeegeldavaid aineid. Reaktor on ümbritsetud massiive betoonist varjega, vältimaks radioaktiivse kiirguse väljapääsu. Esimene allveelaev ,,Nautilus" ehitati 1954. Aastal USA-s
uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil. Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult aktiivtsooni viidud. Vardad neelavad suurema osa neutronitest ega lase ahelreaktsioonil tekkida. Reaktori käivitamiseks viiaks ejuhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja ja jäetakse sellisesse asendisse, et energia eraldumine toimuks ettenähtud kiirusega. Et vähendada neutronite kadu aktiivtsoonist, ümbritsetakse see neutronipeegeldiga, mis suunab aktiivtsoonist väljunud neutronid sinna tagasi. Aktiivtsooni ja peegeldit ümbritseb kiirguskaitse, mis sisuliselt on jahutussüsteem ja milles tsirkuleerib vesi või mingi teine jahutusvedelik
TUUM neutron Kui neutronite paljunemistegur neu n KILD k<1, reaktsioon lakkab k>1, o KILD t ron utr toimub plahvatus. k=1, on ne reaktsioon juhitav Ahelreaktsioonil vabaneb suur hulk TUUM TUUM energiat 200 MeV iga tuuma kohta Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus
214 82 4 2 30 Tuumade lõhustumine Tuuma jagunemine kaheks. 31 Ahelreaktsioon Tekib tuuma lõhustumisel, kuna tuuma lõhustumise käigus vabaneb 23 neutronit Võimalikud situatsioonid: *reaktsioon lakkab *toimub plahvatus *reaktsioon juhitav Ahelreaktsioonil vabaneb suur hulk energiat 200 MeV iga tuuma kohta 32 Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan 238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus Uraan 238 lõhustub ainult kiirete (E>1MeV) neutronite mõjul.
kultuuris. Millised järgnevatest omadustest iseloomustavad perioodilise kultuuri abil saadud produkte? a) Produkti kvaliteet ja omadused on samad kogu tootmistsükli vältel b) Vajadus pideva steriliseerimise järgi c) Suhteliselt väike infektsioonide ja mutatsioonide oht d) Produkti kvaliteet ja omadused kõiguvad teatud määral e) Väike reaktsioonimaht 7. Polümeraasi ahelreaktsioonil võib Pfu DNA polümeraasi kasutada alternatiivina Taq DNA polümeraasile? a) Oige b) Väär 8. Milliseid aminohappeid on vaja lisada valgu järjestusse, et tõsta antud valgu termostabilsust täiendavate sisemiste disulfiidsildade moodustamise abil? a) Tsüsteiin b) Metioniin c) Asparagiin d) Trüptofaan 9. Milline järgmistest faktoritest piirab mikroobse biomassi otsest kasutamist inimtoiduks:
(EN-l), mille järgi kasutatakse kahte tähist: - margitähist (määrab keemilise koostise), - tunnusnumbrit (materjali margi numbertähis). Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeeride liigitus – kristalliinsed (korrapärane struktuur, läbipaistmatu) ja amorfsed (korrapäratu struktuur ja läbipaistev). Plastid
2. sekundaarsed(nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali viskoossust, pindpinevust, jt. omadusi(nt. H-sidemed) Polümeeridel on keemis temperatuur väga kõrge ja üldjuhul kõrgem nende ainete lagunemise temperatuurist. Seetõttu ei ole polümeere võimalik viia gaasilisse olekusse. Saamine: Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsiooni polümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. Kasutamine: Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid)
Mõlemad sisaldavad süsinikühendeid. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel 29.Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsedühendid onainedmille molekulid koosnevad kovalents ete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. 30. Polümeeride omadused ja saamine. Saamine –Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. 31. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised 32. Mis on monomeer? väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. 33
korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised 63. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Saamine –Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. ***64. Tähtsamad polümeerid (polüalkeenid, polüestrid, polüamiidid) Polüalkeen- Polüvinüülkloriid, Polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas polüestrid-o lavsaan Polüamiidid- nailon 65. Tähtsamad looduslikud polümeerid. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Elusmaailma jaoks on
elemente. 45. Polümeraasi ahelreaktsioon. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks. PCR- meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika võimaldab in vitro paljundada konkreetset DNA fragmenti, kasutades selleks termostabiilset DNA polümeraasi. Polümeraas ahelreaktsioonil kasutatakse praimeritena tuntud järjestuse alusel sünteesitud oligonukleotiide, mis kinnituvad DNA erinevatele piirkondadele ning milled vahel sünteesitakse korduvalt samapikkuselisi DNA- lõike. Praimerid on alati paarikaupa, st seonduvad erinevate DNA- ahelatega. Esimeses tsüklis sünteesitakse lähtuvalt praimeritest nn pikad DNA- lõigud, mis ületavad teise vastaspraimeri seondumissaite. Teises tsüklis seondub teine vastaspraimer juba
tsütokiinse monoklonaalse antikehaga. Märgistatud rakud eristatakse fluorestsents-aktiveeritud rakusorteriga (FACS, fluorescence-activated cell sorter; rakkude jagamise võimega voolutsütomeeter). Tsütokiinide tootmist on võimalik määrata ka tsütokiinide mRNA olemasolu ja hulga järgi aktiveeritud T- rakkudes. mRNA-d saab määrata üksikute rakkude puhul in situ hübridisatsiooniga, rakupopulatsioonides pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsioonil (RT-PCR). RT-PCR-il isoleeritakse rakust mRNA, mille baasil sünteesitakse pöördtranskriptaasi abil DNA. Soovitud DNA-lõiku paljundatakse PCR-il, kasutades järjestus-spetsiifilisi praimereid. Reaktsiooni saadusi geelelektroforeesil lahutades saadakse spetsiifilise kujuga bändid. Amplifitseerunud DNA-järjestuse hulk vastab tema esindatusele mRNA-s: aktiivselt teatud tsütokiini tootvates T-rakkudes on hulgaliselt konkreetset
annaabi.ee 
