Inglise keel Artiklite kasutamine Artiklit THE kasutame siis ... : 1. kui riik on arvestatud osariikide kogumikuna (the UK, the United Arab Emirates) , sisaldab sõna state või republic ja on riikide grupina (the Irish Republic, the European Union, the Netherlands). 2. kui on "vesised" kohad jõed, mered kanalid (the Seine, the Mediterranean). 3. kui on tegemist saarte rühmadega ja mäe ahelikega (the Seychelles, the Alps). 4. kui on tegemist kõrbetega (the Sahara). 5. kui on tegemist laevade ja Briti ajalehtedega (the Wasa Queen, the Sun). 6. kui on tegemist perekonnanimega , mitte ainult ühe isikuga vaid kogu perega (the Browns live in London). 7. kui on tegemist inimese tehtud kohtadega pubs, hotels, theatres and cinemas (we went the Odeon). 8. kui on tegemist nimedega, mis sisaldavad üldist nime ja kohta (the White
a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult
Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid 3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid 4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid 5
1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate
2. Basel - 176 000 inimest 3. Genf - 172 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Monte Rosa - 4634 m 2. Dom - 4554 m 3. Weisshorn - 4512 m 3 1.1. Loodus Sveitsil on viis naaberriiki. Ta piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik, mis on madalate ahelikega ja mille alla jääb kümnendik riigi territooriumist ning nende kahe vahele jääb 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune Sveitsi platoo, mis piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on Sveitsis palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. Näiteks algavad
Marsi mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti, et seal õitsevad liiliad ja kaktused, esinevad madalad põõsastikud ja võib-olla isegi madalad okaspuumetsad. 1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid. Oma korrapäraga arvati nad olevat kindlasti marslaste poolt rajatud. Neid õnnestus koguni fotografeerida. Tegelikult on kanalite ilming osutunud silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Taimestikule näisid viitavat ka planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elu olemasolule planeedil osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil
mered on kaetud samblike, vetikate ja mikroorganismidega. Usuti, et seal õitsevad liiliad ja kaktused, esinevad madalad põõsastikud ja võib-olla isegi madalad okaspuumetsad. 1877. aastal avastas itaalia teadlane Giovanni Schiaparelli Marsi kanalid. Oma korrapäraga arvati nad olevat kindlasti marslaste poolt rajatud. Neid õnnestus koguni fotografeerida. Tegelikult on kanalite ilming osutunud silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Taimestikule näisid viitavat ka planeedi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. aastal alanud uus etapp lükkas need seni nii kindlalt püsinud väited ümber. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elu olemasolule planeedil osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu, temperatuuri ja atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" tehtud fotod kujutasid Marsi pinnal iidseid
1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võibolla on kunagi Marsil
1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber. Kanalid osutusid täielikuks silmapetteks, ainult mõned üksikud neist langevad juhuslikult kokku kraatrite ahelikega Marsi pinnal. Kõige olulisemateks vastuargumentideks elule osutusid aga automaatjaamade poolt tehtud rõhu ja temperatuuri ning atmosfääri koostise määrangud, mis näitasid maiste elusorganismide eksisteerimise võimatust Marsil. "Mariner 9" poolt tehtud fotod näitasid Marsi pinnal iidseid jõesänge, milles umbes miljard aastat tagasi oli voolanud vesi. See andis lootust, et võib-olla on kunagi Marsil siiski elu tekkinud ja ehk on elusorganismid järk-järgult halvenevate
lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjast piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga. Mäestiku üldpikkus on 650 km. Kõrgeim tipp on Kõzõl-Taiga mägi (3121 m). 4 2.SIBERI KLIIMA Siber paikneb arktilises, lähisarktilises ja parasvöötmes, talle on iseloomulik mandriline kliima (õhut°-i aastane kõikumine 35-65 °C, äärmuslike t°-de vahe Kesk-Jakuutias üle 100 °C), talved on väga karmid (-16 kuni -48 °C; absoluutne minimum -71 °C, Oimjakonis). Juuli keskmine t°
annaabi.ee 
