s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m~ o~ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p~ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1) .................... am1 am2 . . . amn
s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m˜ o˜ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p˜ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1) ....................
on asumptoodi t~ous. Kaldasumptoodi erijuht on horisontaalasumptoot, mis on paralleelne x-teljega. T~ous k on sellisel juhul v~ordne nulliga, st asumptoodi v~orrand on y = b. Tuletada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis x . Kui x , siis eemaldub punkt M = (x,f(x)) l~opmatusse m¨o¨oda joont y = f(x). Kuna y = kx+b on joone y = f(x) asu¨mptoot, siis punkti M kaugus sirgest y = kx + b l¨aheneb nullile. T¨ahistame punkti M ristprojektsiooni sirgel y = kx + b t¨ahega P. Kuna punkti M kaugus sirgest y = kx + b v~ordub l~oigu MP pikkusega |MP|, saame lim x |MP| = 0. ¨ Uhtlasi n¨aeme jooniselt, et |MN| = |MP| /cos , kus on asu¨mptoodi t~ousunurk. Kuna j¨a¨ab muutumatuks protsessis x , siis lim x |MN| = lim x |MP| /cos = 1 /cos lim x |MP| = 0 Edasi paneme t¨ahele, et |MN| v~ordub funktsioonide f(x) ja kx + b v¨a¨artuste vahega, st |MN| = f(x) - kx - b. Seega lim x [f(x) - kx - b] = 0 Tuues x sulgude ette saame lim x x *(f(x)/ x)- k (b/ x)= 0.
selliste x X hulga, mille korral kehtib v~ordus f (x) = y. ¨ Uhese, kuid mitte u¨ ks¨ uhese funktsiooni p¨o¨ ordfunktsioon on mitmene. Selliste funkt- sioonide n¨aideteks on terves oma m¨ a¨ aramispiirkonnas antud trigonomeetriliste funktsioonide p¨o¨ ordfunktsioonid ehk "suure algust¨ ahega" arkusfunktsioonid. T¨ apsemalt: terves m¨ aa ¨ramis- piirkonnas antud funktsioonide y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x p¨oo ¨rdfunktsioonid on vastavalt x = Arcsin y, x = Arccos y, x = Arctan y ja x = Arccot y. Arvutame n¨ aiteks Arcsin 0. Kuna k~ oigi selliste x hulk, mille korral sin x v~
selliste x X hulga, mille korral kehtib v~ ordus f (x) = y. ¨ Uhese, kuid mitte u¨ ks¨uhese funktsiooni p¨ o¨ ordfunktsioon on mitmene. Selliste funkt- sioonide n¨aideteks on terves oma m¨ a¨ aramispiirkonnas antud trigonomeetriliste funktsioonide p¨o¨ ordfunktsioonid ehk "suure algust¨ ahega" arkusfunktsioonid. T¨ apsemalt: terves m¨ aa ¨ramis- piirkonnas antud funktsioonide y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x p¨ o¨ ordfunktsioonid on vastavalt x = Arcsin y, x = Arccos y, x = Arctan y ja x = Arccot y. Arvutame n¨ aiteks Arcsin 0
annaabi.ee 
