kattetiivad, mille ülesandeks on tagarindmikule kinnituvate lennutiibade ja looma tagakeha katmine. Kattetiibade kokkupaneku joont keha keskel nimetatakse õmbluseks. Tagarindmik on üldiselt samasuguse ehitusega kui keskrindmik, ainult mõnevõrra suurem; eesserval liitub ta õmbluse varal keskrindmikuga ja tagaserval tagakehaga. Selgmiselt kinnituvad tagarindmikule liigese abil taga ehk lennutiivad. Kilejad lennutiivad on enam – vähem kolmnurkse kujuga, suurema tiivalabaga ja ahaneva algusega, millega nad kinnituvad keskrindmikule (Haberman, 1968). Jalad koosnevad viiest osast. Aluslüliks on puus, mis asub puusalohus ja võimaldab jalgade liigutamist mitmes suunas. Tagapuusad on neil liikumatult kinnitunud ja võimaldavad jalgade liikumist ette ja taha ainult ühes tasapinnas. Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud lisandi – pöörla abil. Eessääre siseküljel on enamikul jooksiklastel eriline sälk tundlate puhastamiseks (Haberman, 1968).
õlal ja seda hoiab sama külje käsi. Tähelepanu on pööratud peade kujutamisele. Skulptuure oli hoonel umbes 200. (Altton, 2011) Tallinna raekoda Raekoda on meie pealinna arhitektuurne visiitkaart. Mitte et see hoone kõigist ilusam oleks, kuid tähtsus ja sümboolne tähendus on see, mis sellest turistide tõmbenumbri teeb. (Hallas-Murula, 2012) See on säilinud enamasti 15.sajandi algusest pärineval kujul. Lääne suunas natuke ahaneva pikliku trapetsilähedase põhiplaaaniga 2- pilt 4 korruselist paekivihoonet katab kõrge viilkatus. Risttahukalise hoonel on sale 8-tahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver. Väljakule pööratud peafassaad toetub I korruse kõrgusele ja hoone pikkusest u. kolmveerandi moodustavale lahtisele võlvkaaristusele, mis lääne otsas lõppeb peasissepääsuesise tuulekojaga
lõpused, kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg.Taga mantlis 2 ava, sifoonid välja. Suu ja pärak mantliõõnes, toituvad filtreerides või sifooniga. Võivad kaevuda, vabalt lamada, kinnituda, auke puurida.Ebamasti lahksoolised, viljastamine vees või emas. Meres vastsed trohhofoor ja veeliger. N: kaunkarbid, kammkarp, austerlased, söödav rannakarp, südakarp, pärlikarp. Lasnjalgsed väike rühm mereloomi. Koda kõvera ahaneva toruna, mõlemad otsad lahti. Mantliõõs pikk, lõpuseid pole, lühike kärss, mille tipus peenete kleepuvate kombitsatega suu.. elavad settessse kaevudes, söövad pisiorganisme, lahksoolised, välise viljastamisega, vastne trohhofoor, veeliger. N: harilik merikihv. Peajalgsed kõrgelt arenenud liikuvad mere röövloomad. Kõige kõrgemalt arenenud närvisüsteemiga selgrootute rühm. Koda mandunud, jala asemel kindel arv haarmeid,mis ümbritsevad pärjana suud, haarmeil iminapad
Greenwichi Hospidal, peale 1649. a. ) Wren`i noorema kaasaegse J. Vanbrughi ( 1664 - 1726 ) arhitektuurses loomingus on seoseid prantsuse lossiarhitektuuriga: Howard Castle Yorkshire`is ( 1702 - 26 ); Blenheim Palace Oxfordshire`is ( 1705 - 22 ). Viimase üldkavatistes on Vanbrugh lähtunud Versaille`s lossiarhitektuurist - peakorpusele liituvad kaks ruudukujulise põhiplaaniga külgtiiba, mis moodustavad peafassaadi portikuse suunas ahaneva avara eesõue. Ehitise tagasihoidliku ja kuivavõitu dekoori korvab hoone arhitektuursete masside maaliline asetus ja hea seostatus ümbritseva maastikuga. 18. sajandi II kolmandikul kadusid inglise arhitektuurist praktiliselt kõik baroksed elemendid ning Palladiot eeskujuks võttev klassitsistlik laad sai ainuvalitsevaks. Madalmaad, mis senini olid moodustanud ühtse terviku, jaotusid 1609. a. lõplikult kahte ossa.