Vanglakaristust talurahvaõigused veel ei tunne. Pisivarguse eest oli ettenähtud ka varga häbimärgistamine tulise rauaga. Talupoegade peksmine, Kehtiva feodaalse õiguse klassiiseloom avaldus väga ilmekalt selles, et eriti raskesti karistati feodaali kahjustamist. 26.Maa ja linna suhted: Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda:
Talu päästjaks saab pere noorim poeg Jaan, keda kujutatakse ideaalse peremehena. Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega. 13 R. Rohu looming Nõukogude Eestis R. Roht ühines 1940. a
teises Eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas toomgild. Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus nende jõukus ja tähtsus. Suuremad suutsid rajada oma tuumiku ümber kivist ringmüüri. Tallinna linnamüür oli võimsaim. Turuplats oli linnaelu keskmeks, seda ääristasid väikesed poed. Selle ääres oli tähtsaim ühiskondlik hoone - Raekoda. XV ulatus Tallinnas rahvaarv 7000-8000, Tartus 5000-6000ni. Suuremat rolli etendasid Sakslased, kuid lihttööisi ja agulielanikke kaasa arvestade oli ülekaal kõigis linnades Eestlastel. NArvas, Tartus ka Venelasi ja Tallinnas Rootslasi, soomlasi. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel- nn kõrgemat vaimulike
hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikust võis olla kuni 8 % (seega suhteliselt kõrge) Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased, kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel Suure juurdevoolu linnadesse tõid mõisatest ära põgenenud talupojad, kes said linnakodanikeks olles elanud seal aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 kuud) 13 8. REFORMATSIOON EESTIS · REFORMATSIOONI PÕHJUSED: 16
annaabi.ee 
