Sain aga "viied" kõigi nelja riigieksami eest, millest igaüks koosnes omakorda neljast õppeainest. Direktor nõudis "neljade" panemist. Mu kursusejuhendaja lahkus protestiks eksamikomisjonist. Lõpuks nõustus direktor kompromissiga: kaks "nelja" ja kaks "viit". Sellega õnnestus tal aga nurjata minu edasipääs ülikooli statsionaarsesse õppesse - sinna pääsesid tehnikumist ainult kiitusega lõpetanud. Läksin kodusaarele agronoomiks. Oli aasta 1949, hiljuti oli meiegi kandist küüditatud sadu inimesi. Mulle tehti ettepanek võtta vastu Pöide masina-traktorijaama direktori koht. Keeldusin, sest see oli väga tugevalt politiseeritud amet. Viis päeva pärast seitsmendat korda tehtud pakkumise tagasilükkamist saadeti mind sõjaväkke. Teenisin algul Karjalas metsatöödel, hiljem aga viis aastat mereväes. Seal elasin üle laevaõnnetuse ja raske olukorra
Lugu: Tihvini all sõdides sattu sakslaste kätte vangi. Ta viidi Tartusse ja saadeti taludesse põllutööle. Saage Elmar võttis ta metsa vedama. Ta tutvus teenijatüdruk Leidaga. Kui Pavlo pärast sõda Saagelt maad sai, asus ta Leidaga kokku. Kolhoosi alguspäevil pidas brigadiri ametit. Kanakitkumist tuli ette laojuhatajaga, kes tegi viljaga vahet ja võttis matti. Raske tööga andsid nad kõigile tütardele hariduse. Kaks läksid Tallinna, keskmine lõpetas EPA ja hakkas kodus osakonna agronoomiks. Leida ja Pavlo pidasid loomi. Talvel läks kallaku peal regi ümber, raske seakuut lömastas Pavlo rinnakorvi. Perekond: naine Leida; kolm tütart: Maire, Oksana, Krista; Surmapõhjus: Talvel läks libeda tee tõttu regi ümber, raske seakuut kukkus talle rinnakorvi peale ja lömastas selle. 4.87. Vapper Sulg Sünnikoht: Harala Amet: kraavihooldaja Olemus: kirjandushuviline, sest ostis antikvaarseid raamatuid; omas ilumeelt: rajas aiaskulptuure;
Rummo ja Kaplinski näitel on see vabavärsi tulekut. Runneli puhul midagi muud. Runneli ja Üdi puhul ei alusta madalusest (poolmadalalt) aga see tähendab, et kasutavad mingil määral klassikalist vormikeelt, aga nad on algusest peale selle vormikeele rakendanud mingite maalähedaste nähtudega. Runnelil on tugev kokkupuude lorilaulu stiiliga. Runneli tekste on kõige rohkem viisistatud. Runnel õpib agronoomiat, ei saa agronoomiks. Kirjanduslike harrastuste juures võtmelise tähendusega see, et kolib Tartust Tallinnasse. Kutsutakse tööle "Loomingu" toimetusse. Saab seal kirjandusliku kooli. Tuleb Tartusse tagasi. Alates 90ndatest, seotud kirjastusega Ilmamaa. Kirjastaja roll tänaseni konkureerima teiste rollidega. Pikka aega olnud abielus luuletaja Katre Ligiga. 1965 Maa lapsed 1970 Avaliikud laulud 1972 Lauluraamat e Mõõganeelaja e Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija - valikkogu
kujul, ilmus Loomingu Raamatukogus. Luulesse tulid Paul Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa, Rudolf Rimmel, Viivi Luik, Leelo Tungal, Andres Ehin, Jaan Kaplinski jt. Luule oli intelligentne, kõik tahavad ühiskonda muuta. Hando Runnel (1938) sündis Järvamaal talupidaja perekonnas: ema ja neli last. Seetõttu tekkis tal juba väiksena suur lugupidamine naiste ja emade vastu. Õppis mitmetes koolides, sealhulgas ka HTGs. EPAs õppis kaugõppes agronoomiks, aga seda ta ei lõpetanud. Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Noorus, hiljem Loomingus. Esikkogu kassetis ,,Noored autorid" (1965), võetakse Loomingu toimetusse. Elab Tartus, kokku on tal kuus last. On avaldanud kümme luulekogu, nendest tähtsamad: ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Kodu-käija". Lisaks on kirjutanud ka lasteloomingut. Paul-Eerik Rummo (1942) on Eesti kirjanik ja poliitik
annaabi.ee 
