Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldiselt hakkab siis tasapisi kaduma ümbruse suhtes adekvaatne reaktsioon, enesekontroll väheneb või kaob, kõnnak muutuv vaaruvaks, teravamalt elatakse läbi isiklikke puudujääke või tekivad hetkeemotsioonid, millele reaktsioon võib olla ettearvamatu nukrameelsusest kuni agressiivsuseni. Umbes 0,4-0,5% alkoholi kontsentratsiooni juures veres on aju kontrolliv funktsioon halvatud. Sellises seisundis kaob mõistus ning ühe süvenevas teadvusetus seisundis võib seiskuda hingamine ja saabuda surm. Õnneks käituvad tavaliselt siis, kui juuakse järk-järgult, enne surmavat doosi organismi kaitsereaktsioonid, oksendamine ja urineerimine, et vabaneda mürgistusest (,,Pisikese pitsi võib ikka võtta ...", Merileid Saava, Köök, 24.01.2010, www.barprof.ee, viimati alla laetud 27
- Võimetus tunda süüd ja õppida karistusest - Ei pea kinni normidest ja moraalireeglitest - Kalduvus teisi süüdistada - Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus 21. Ebastabiilse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid - Enesekontrolli puudus - Kalduvus käituda impulsiivselt, arvestamata tagajärgi - Kõikuv meeleolu - Puudub ettemõtlemisvõime - Tugevad vihapursked võivad viia agressiivsuseni Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõikuv meeleolu - Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused
kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni. Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust
on kadunud? Arvan, et see on tingitud üldisest elu vaesumisest. Tehnika tõrjub välja hingeelu. Toimub tehnilise elu areng ja selleks kuluv aju energia lahkub hingeelust. Inimese asemel arenevad masinad tema ümber ja lõppkokkuvõttes viib see katastroofini. Meie peamine ülesanne praegu on säilitada need hingerikkused, rikkused, mis inimkonnal on olnud. Ma ei usu progressi. Tehniline edasiminek meil on, kuid meil on kohutav tagasiminek hingeelus. Hingelise kultuuri puudumine viib kohutava agressiivsuseni. Me oleme muutunud agressiivseteks, kogu inimkond. Mitte üks rahvas, vaid kõik. Kui kõik läheb nii nagu praegu, et ei arene humanitaarkultuur, vaid agressiivsus, siis hakkame ka meie kajakate kombel prügimägedel elama. Headuse juurde tagasi tulles võib viidata ka Clive Lewisele (1992), kelle arvates mõned inimesed on küll pealtnäha head, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust, s.t on tegelikult halvemad kui need, keda peetakse halbadeks
annaabi.ee 
