Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi. See tehing teeb Nõukogude Venemaa II maailmasõja alustamise kaassüüdlaseks, kuna abistati Saksamaad kütuse ja viljaga, mis oli vajalik alustamaks sõjategevust. Natside poolt juhitud Saksamaad saab pidada peasüüdlaseks tänu tema agresiivsele poliitikale. Hitleri poolt Saksamaa militariseerimine, natside radikaalne ideloogia ja Austria liitmine ja Tsehhoslovakkia hõivamine olid sammud sõjaks. Natsireziim oli II maailmasõja puhkemisel kõige uurem osa, kuid samas oluline roll oli ka I maailmasõja lõpul sõlmitud ebaõiglane Versaille'i rahuleping, mis alandas Saksamaad. Lisaks oli ka tähtis roll Nõukogude Liidul, kes andis viimase loa alustada sõda, sõlmides riikide vahel Molotov-Rippentropi pakti. Samas kui ei
järelandmisi tänu millele muutus NSVL veelgi julgemaks hakates mõtlema juba kommunismi levitamisele üle maailma. 2) NSV-Liidule hakkas vastu USA poolt tehtud otsused mille käigus pakuti laialdast abi ( nii majandusliku kui ka sõjalist ) Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat. MIKS
seadusliku interventsiooni läbi. Töökoha vägivalla vähendamine võib ka perevägivalla vähendamiseks strateegiaid kaasa arvata, sellepärast et partneri ahistamine võib ka töökohal ilmneda. Teise strateegia otseseks eesmärgiks on töökohas vägivaldsuse vältimine. Ühiskondlikku vägivalda ja koolikiusamist on raskem kahandada. Strateegiad on suunatud sagedamini riskifaktoritele, mitte otseselt agresiivsele käitumisele (Stivvman, Earls, Dare, Cynningham&Farber, 1996). Näitena võib tuua programme vanemate jaoks: püüdes vanemaid perevägivallast ära hoida, ei lase need programmid ka lastel oma vanemate vägivadlset käitumist endale eeskujuks võtta. Või teine näide - uimastite tarbimise preventsioon, mis võimaldab agresiivset vägivaldset käitumist redutseerida. Umbes sama asi on ka suitsiitide arvu kahanemisega. Enesetapu preventsiooni strateegiad on
Mudel kui autoriteet. Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost, staatusest vms. 1979 palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme. Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid. Ennast samastatakse agressiivselt käituva kangelase, autoriteediga tõenäosus suureneb veelgi. 5. Biheiviorism operantne tingimine+ keskondlik efekt Mis järgneb agresiivsele käitumisele Kui kinnitatakse positiivselt või karistatakse. Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1. Vaatlemine hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 2. Kogemine 3. Kinnitamine
annaabi.ee 
