Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva.
ristkoordinaatides, töörikut positsioneeritakse polaarkoordinaatides pöördlaud. Pöördlaud võimaldab toorikut pöörata rõhtasendis 0-360°. Universaalse pöördlaua kasutamine võimaldab toorikut pöörata ka 0-90° püstasendis. Koorrdinaatsisetreipingid paigutatakse püsiva temperatuuriga ruumidesse eraldi vundamendile. Tigureduktor. Reduktoriks nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Sisukord Reduktori ülesanne Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Reduktorite klassifikatsioon Üheastmelised reduktorid, Mitmeastmelised reduktorid.
kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub. - Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. - Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarbimiseks
Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning
tingitud korrosiooni tõttu, mille tulemusena vajab sagedat hooldust ning remonti. Tänapäeval kasutatakse suitsuventilaatoreid vaid üksikutel rotatsioonpõletitega kateldel. VIII Laeva katelseadmed VIII – 1 Põletid. Põletite ülesanne on tagada põlemisprotsessi normaalne kulgemine kolderuumis. Põletid koosnevad kütuse ja põlemiseks vajaliku õhu koldesse etteandmise seadmetest, mis võivad olla eraldi või komplekteeritud ühtse agregaadina. Kaasaegsetel laevadel kasutatavaid vedelkütuseid antakse koldesse erinevat tüüpi reguleeritavate või mitte-reguleeritavate pihustite kaudu, õhk aga statsionaarsete või reguleeritava nurgaga juhtlabade ja õhusiibriga varustatud nn õhu suundaparaadi abil. Kuna vedelkütuste põleb aurufaasis. Seetõttu on vedelkütuste põletamisel oluline kütuse intensiivne aurustumine. Pihustite abil pihustatakse vedelkütus peeneteks tilkadeks, millega suurendatakse kütuse aurustuspinda
annaabi.ee 
