SÜGAVKÜLMUTATUD/SULATATUD SPERMIDE KVALITEEDINÄITAJATE SEOS SESOONSUSE JA SUGUPULLI VANUSE NING EMASLOOMADE TIINESTUMISEGA Agraarteadus Kedy Sünter mida rohkem on kvaliteedinäitajaid sügavkülmutatud/sulatatud spermide kohta, seda täpsemalt võib nende põhjal prognoosida spermide viljastamisvõimet Töö eesmärk pulli vanuse ja sperma kogumise aastaaja mõju sügavkülmutatud/sulatatud spermide membraani terviklikkusele, liikumiskarakteristikutele, spermimembraani stabiilsusele mitokondriaalsele aktiivsusele näitajate seos emasloomade tiinestumisega
osas koosneb Eesti Kirjakeele Korpus 1890-1990 Kogume ainult kirjalikku keelt, suulise kõne korpust koostab suulise kõne uurimisrühm. Segakorpus koosneb: · Eesti ilukirjandus 1990- · «Postimees» · «Eesti Ekspress» · «Eesti Päevaleht» · «Valgamaalane» · «Lääne Elu» · «Maaleht» · «Horisont» · «Luup» · «Kroonika» · «Eesti Arst» · «Arvutitehnika ja Andmetöötlus» · «Agraarteadus» · Mitmesugused Teadusartiklid · Eesti ja Euroopa seadused · Uus meedia · Riigikogu stenogrammid 9. Mida sisaldab inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus? 1) Eesti seadused ja nende tõlked inglise keelde, 392 tk (et-en.zip) Euroopa 2) Liidu õigusaktid ja nende eestikeelsed tõlked, 2981 + 1093 tk (en-et_t.zip ja ent-et_u.zip) 10. Mis on vana kirjakeele korpus? 2008. a detsembris oli korpuses 1 550 802 sõnet
,,Kolpo" NOR 11,55 1770 181 Keskmine 11,00 1847 172 Kasutatud allikad Bender, A. Jõgeval aretatud punase ristiku tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" ning nende kasutamise iseärasusi. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 1, lk. 10...13, 1996. Bender, A. Lääne- ja Loode-Eesti punase ristiku looduslike populatsioonide aretuslik väärtus. Agraarteadus, nr 22, lk 3...9, 2011. Gorbunova, T. (1998). Ravimtaimed koduapteegis. Tallinna Raamatutrükikoda. 3 lk. Kuks, A. Lammaste söötmine. [veebiallikas] http://www.maavillane.ee/?43 (31.10.2017). Parol, A., Keres, I. (2014). Enamlevinud liblikõieliste heintaimede liigid. [veebiallikas] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus-uus/heintaimed/liblikoielised- heintaimed/enamlevinud-liblikoieliste-heintaimede-liigid (21.10.2017). Punane ristik (Atlantis). Saku: OlderGrupp OÜ.
mullaga piirkondades kasvatada piimakarja. Teiste maade mullalõimise kvalifikatsioonid on meil kasutatavast Katsinski skaalast erinevad. Ernevad on fraktsiooniläbimõõdud ja nimetused. Näiteks on Katsinski järgi ibeme läbimõõt 0,001 mm, USA-s aga 0,002 mm. Katsinski järgi jaotatakse mullad füüsikalise savi sisalduse järgi, mujal maailmas kasutatakse selleks kolme fraktsiooni: liiv, tolm ja ibe. Ajakirjas ,,Agraarteadus" 1993 aasta, number 3 on toodud võrdlused erinevate klassifikatsioonide vahel. Aluspõhi, pinnakate ja mulla lähtekivim Graniitsele kristalsele aluskorrale setinud vana-aegkonna setted on meie aluspõhja materjaliks. Geoloogilise kronoloogia järjestuses oleks need: 1)alam-kambriumisinisavid ja liivakivid-aluspõhjaks põhja- rannikul paekalda ja mere vahelisel alal 2)ordoviitsiumi lubjakivid, dolomiidid-aluspõhjaks Põhja-Eestis ja Loode-Eestis
on vatsas lühemat aega- vaid põhu söötmine ei taga kitse elatustarbe rahuldamise · Seega põhk ei sobi kitsedele heaks rohusöödaks ning päevased põhu kogused võivad olla väiksed (ca 0,5 kg) · Kitsede söötmise korraldamiseks on vaja teada söötmisnorme ja söötade toiteväärtusi · Kitsede söötmisnormid on Eestis väljatöötatud 2007/2008.a.- Tölp, S., Piirsalu P. · Tölp, S., Piirsalu, P. 2008. Piimakitsede söötmisnormid. Agraarteadus, nr 1, 2332. · http://aps.emu.ee/pdf/20081/tolp.pdf · Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabelid.-Tartu, 2004.-122 lk. · Söödaproovide analüüs söödalaborites · Kitsede poegimisvahemik ja selle alaosad · Ideaalne poegimisvahemik- 365 päeva · Laktatsiooniperiood- ca 305 päeva, 10 kuud (märts-dets. lõpp) · Kinnisperiood- ca 40-60 päeva, jaan., veebr. · Uuslüpsiperiood e mittetiinelt lüpsi periood- ca 210 päeva- märts, aprill, mai, juuni,
annaabi.ee 
