Põhja riike talvel troopiliste puuviljadega, endal rahvas nälgib) - ebaefektiivne kasutamine suur osa teraviljatoodangust läheb Põhjas loomasöödaks - ebavõrdne juurdepääs toidule, mis tuleneb vaesusest. Nälg valitseb paljudes Lõuna riikide piirkondades (eriti Lõuna-Aasia, Aafrika, Andide piirkonna maad), sest: - pole piisavalt viljakad mullad, ei sobi põlluharimiseks. - on liiga soe kliima - arengutase on nii madal- tegemist agraarsete ühiskondadega, kus pole vastavat tehnoloogiat millega arendada põllumajandust. Algelised meetodid saagikus madal. - vaesed riigid ei suuda toiduaineid sisse osta - paljud neist riikidest on ülerahvastatud, elanikkonnal puuduvad sissetulekud. Kõige raskem on Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool (Sahel), kus peaaegu pool rahvastikust kannatab alatoitluse all. Ka teistel lähisekvatoriaalsetel aladel (peale Austraalia) paiknevad maailma vaesemad riigid.
Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla. Kreeta Minoiline periood Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr (Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus. Suhtlemine agraarsete asustusüksuste vahel. Uute paleede aeg 1700/1600-1425-1450 eKr (Aghia Triadna)-> agraarüksuste vahel suhtlemine katkes, kaubanduslikud sidemed Paleedejärgne aeg 1450- 1050 eKr (paleesid tabas suur häving) 15. saj eKr toimus Minoilise kultuuri langus -võõrsissetung <- kõige tõenäolisem -> asula jäeti alles, hävitati vaid keskseid hooneid -sisekonflikt (eliidi vahel) <- eeldus -looduskatastroof <- kariloomi peidetud, veevõtukohti kaetud -Kreeta laevastiku hävimine
Toiduprobleem on kriitiliseim Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Andide piirkonna (Lõuna- Ameerika) maades. Toidupuuduse all kannatavad eelkõige maata maarahvas ning vaesed linlased. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse on põhjusteks võib pidada traditsioonilist(agraarsete) tootmisvormide püsimine, tihe rahvastik (maapuudus) ja kohati halvad loodusolud. 56. Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
sajandil, seda ajavahemikku on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Järgnes nn väike jääaeg, mille kestuseks loetakse aastaid 1300-1870 ja mille kestel toimus olulisi kliimakõikumisi. Suved jahenesid, talved muutusid pikaks ja külmaks, on teada, et näiteks 15. sajandil külmus läänemeri vähemalt kaks korda täielikult kinni. On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ja uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid seotud kindlate põllumajandusele vastavate kohtadega ja vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes tundlikumad kui karjakasvatajatest rändrahvad, kes said oma tegevust kliima muutudes kergemini muuta. ((Foto: Ungari parlamendihoone Budapestis Doonau üleujutuse ajal juunis 2009.)) --- 56
annaabi.ee 
