10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Majandus Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950 ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka.
Rahvaarv Itaalias on 58 103 000, nendest 2% on Sardiinlasi, muid on 4% ja Itaalasi on 94% Geograafia Entsüklopeedia lk 226 MAAILMA RIIGID lk 97 Rahvaarvu kasvu graafik: Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku paiknemine: Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna- Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Keskmine rahvastiku tihedus: Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). 10 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega: Riik Asustustihedus Itaalia 197 in./km2
Apenniinid on hõredamalt asustatud, nagu ka põhjaosas Alpide piirkond ja mäestikud Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet
Ilmus poliitiliselt esile 1905 ning istus see eest ka veidi vanglas. Oli seejärel enne I maailmasõda Belgias ja Serbias. Naases 1919 osales leedu esindajana Versaille rahukonverentsil ning ka peaminister. Emigreerus samuti 1944 ja suri Pariisis. 1905 hakkas ka Leedu Demokraatlik Partei lõhenema samuti radikaalsemaks sotsiaalsete probleemidega tegelevaks ning rahvuslikumaks tiivaks Antanas Smeto hilisem Leedu autoritaarne juht. 1905 a revolutsioon. Leedu oli tollel ajal üks kõige agraarsem piirkond Vene Tsaaririigis. Linnastumine vaid 10% ja nendest pooled juudid. Leedulastest elas linnades vaid 3%. Peamised tööstuskeskused Vilnius, Kaunas, Siaulia ja Panevezis. Kõige märkimisväärsem osa tööstuslikust piirkonnast asus aga väljaspool tsaaririiki Väike-Leedus Klaipedas. Leedu oli seega tööstuslikult alaarenenud piirkond. 20. saj alul oli maast mõisnike käes kolmandik aga talurahva käes 2 kolmandikku. Eestis seevastu kuulus 60% maast mõisnikele. Seetõttu olid
annaabi.ee 
