HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi reziimiga ja 1940. aastal liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi 1950. aastal kodanliku natsionalistina põlu alla. Pärast vangistusest vabanemist 1950. aastate keskel tegutses ta taas ajaloolasena kuni oma surmani 1976. aastal.
maad, mis rahvusest omanikud. Vasallide seas, poole küsisid läänistatud ka eesti vanemate järglasi, kes väike vasallidena säilitanud oma valdused. 1930. aastail rääkis ÕES tähtpäeval (10. aastane) asustusuurimise ülesandest - Ajalooline Ajakiri 1930. Kogumik ,,Eestimaa" koostamine, ka ajaloolisel ülevaatel osa, milles ka asustuslooline peatükk. Evald Blumenfeldt (1902-1981) ka Cederbergi õpilane uurijana just keskaegset asustus- ja agraarajaloo probleemidega tegelenud. Ei jõudnud doktoritööni. Ülikooli professoriks. Hiljem Rootsi, kus jätkas tööd arhiivis. Blumenfeldt-Loone Eesti ajaloo bibliograafia, seda Eesti Ajaloo Seltsi jõududega koostama, mis pidi jätkama Eduard Ingelmanni bibliograafiat Liivimaa ajaloo kohta (1877). Blumenfeldti bibliograafias 1877-1917. aastani kirjandust. Otto Liiv (1905-1942)1927 avaldas magistritöö ,,Vene asustusest Alutagusel",
Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused. Ajaloo poole pöördus selleks, et kaitsa Liivimaa aadli üldisi privileege. Võttis vaatluse alla Liivimaa ajaloo. 1773 „Liivimaa ajaloo katse“ – lähtub riigi õiguse põhimõtetest, vaatleb valitsejate ja liivimaa kohalike seisuste vahelist õiguslikku seisundit. Alates sakslaste saabumisest Liivimaale kuni Vene ajani 1710. Heinrich von Jannau. Temast alates võib rääkida agraarajaloo algusest. Oli Laiuse pastor ja ajaloolane. Ka tema poeg oli pastor. Valgustatud teoloogi seiskohast uuris kombeid. Tema esimene kirjutis 1781 „Kombed ja aeg“ Leidis et on vaja talurahvast valgustada ja harida, et nii aidata majandusliku olukorra parandamisele. Ei olnud pärisorjuse pooldaja, vaid mõõdukas. 1786 „Orjuse ajalugu“ – peateos. Seab ülesandeks näidata kuidas tekkis pärisorjus, millised valitsejad selle olukorra korrastamiseks on midagi ette võtnud
Arvatakse et Grundherrschaft hakkas Gutscherrschaftist eralduma 12-13 sajandil. Piirkondlikult Gutscherrscaft erinevalt välja arenenud/ aeglasemalt ja vähem intensiivselt. Tp sellel maavaldusel muudeti kõikjal mõisa alamataeks/sõltlasteks, ida-Euroopas sunnismaisus. Kasvas teotöö kohustus tp. Lõplikult mõisahärrus arenes välja 16sajandiks( väljendus keskmiste ja väiksemat maavalduste puhul). G.Napp tõi dualismi teravalt välja, keskendus Preisimaa tp olukorrale. Napp lõi saksa agraarajaloo koolkonna, töötas ja tegi karjääri Strasbouri ülikoolis. Tema õpilased hakkasid Ida.Elbe regioonis tema uurimusi avaldama. Knapp defineeris Gutsherrschafti lihtsalt, võrdsustas mõisahärruse õisamajandusega. Tunnus et kui maavaldaja arendas ise mõisa välja, kus teotööga mõisnik tootis vilja, mõisamajand oli peamiseks tunnuseks ka Gutscherrschftil. (Gutswirtschaft) on puhtalt majanduslik nähtus. Mõisamajandeid oli ju ka Grundherrschafti
annaabi.ee 
