Ei jaota oma rohket energiat ühtlaselt, väga aktiivsele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu töötab üle ja langeb masendusmeeleollu .Psüühilise tegevuse tempo kiire. Flegmaatik Madal sensitiivsus ja vähene emotsionaalsus. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Jääb rahulikuks ka suurte ebameeldivuste ajal. Miimiika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aglane. Flegmaatik on kannatlik, vastupidav ja ennast talitsev. Tähelepanu koondamine ja selle ümberlülitamine on tal aeglane. On raskusi uue miljööga kohanemisel, harjumuste ja vilumuste muutumisel. Inimestega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on ta truu ja ustav. Melanhoolik Kõrge tundlikkus ja aistingute madal lävi. Tundlikuse tõttu on kergesti solvuv, tühine põhjus võib esile kutsuda pisaraid. Hääl vaikne, liigutused vaoshoitud, miimika
soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/ rohtlates kuivale ja soojale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. soostumine - protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale. Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel Mullad erinevates loodusvööndites: tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses (sademeid rohkem kui aurab) toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. sega- ja lehtmets paras kliima, sademed ja auramine tasakaalus. Kujunevad viljakad metsapruunmullad /kamarleetmullad- nende viljakus on väiksem/
Toimub seal, kus aurumine on suurem kui sademetehulk. Sooldumist põhjustab ka väär inimtegevus muldade niisutamise käigus. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla 9 tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine - 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; tundras karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad. Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine. okasmetsas jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad. rohtlates kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine. kõrbes kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine.