Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"agensid" - 5 õppematerjali

Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees
35
pptx

Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees

astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon) • Eksogeensed agensid (suguhormoonid, endocrine-dusrupting • Kokkupuude suguhormoonidega chemicals) • Sügav hüpotüreoos Mitteprogresseeruv Carel, J.-C., Léger, J., 2008. Precocious Puberty. New England Journal of Medicine Puberteedi hilinemine- jaotus Puberteedi hilinemine (delayed puberty)

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Joodi riskianalüüs
15
doc

Joodi riskianalüüs

suure joodisisaldusega toiduainete (näiteks merelise päritoluga toodete) tarvitamine, joodi sisaldavate ravimite ja jodeeritud soola kasutamine. (10) Teisest küljest on aga jood ülemanustamisel kahjulik. Suukaudu manustamine Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine ja igasugused agensid, mis töötavad kui röga/limaväljutajatena. Jood kaotab mõju puutudes kokku seedekstrakti sisuga. Joodi suukaudsel manustamisel on imendumine halb tänu kiirele joodi muutumisele jodiidiks, mis edasi ,,pannake hoiule" kilpnäärmes.(6) Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6) Sissehingamine

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
73 allalaadimist
Soojuspumbad Konspekt
128
pdf

Soojuspumbad Konspekt

kuid pannakse täht B ja broomiaatomite arv molekulis. Näiteks freoon CHF2Cl (m=1; n=1; p=2) saame R022 ehk R22 freoon CF2Cl2 (m=1; n=0; p=2) saame R012 ehk R12 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 24 Külmutusagensside tähistus Soojuspumpades kasutatakse ka külmutusagensside segusid, mis omavad eritähistust. Külmutusagensid võivad olla aseotroopsed või anaseotroopsed. Aseotroopsed agensid koosnevad kahest erinevast gaasist, mis moodustavad segamisel ühe homogeense terviku, millega tasakaalus oleva aurufaasi koostis on samasugune kui vedelfaasi koostis. Selline segu keeb kindlal temperatuuril, kusjuures segu koostis külmutusseadme tööprotsessis ei muutu. Aseotroopseid gaasisegusid ei saa rektifitseerida (destilleerimise vorm). Taoliste agensite tunnusnumbrid algavad 500st (näit. aseotroopsed segud R500, R502 jt).

Energeetika → Energia ja keskkond
48 allalaadimist
Viirused
58
pdf

Viirused

päritavad. Kuru esineb väikses piirkonnas Uus-Guinea mägialadel (nad olid seal veidi kannibalid või nii…). Kontamineeritud lehma söömine on ilmselt 153 vCJD (uue CJD variandi, mis 1996 UK-s alla 45-aastaseid infitseeris) põhjus. Loomade infitseerumist põhjustab tõenäoliselt kontamineeritud kõrvalproduktide (soolikad, ajud) kasutamine valgulisandina karjade toitmisel. CJD ja GSS esinevad sporaadiliselt, sesoonsuseta. Patogenees. Inkubatsiooniperiood on pikk (kuni 30 aastat), agensid kahjustavad KNSi, tekib alaäge spongiformne entsefalopaatia. On palju teooriaid, kuidas muundunud valk haigust põhjustada võiks. PrPsc seostub normaalse PrPc-ga raku pinnal, viimane muudab konformatsiooni PrPsc-ks. See vabaneb rakust, agregeerub tärkliselaadseteks kogumikeks ajus. Rakk taastoodab PrPc, tsükkel jätkub. Inimese PrPc kodeeritakse 20. kromosoomis. Kuna katt (kogumik) koosneb peremehe valkudest, võib olla seletatav immuunvastuse puudumine.

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

oksüdatiivsetele kahjustustele). Lisaks paljude valkude induktsioonile põhjustab P-nälg osade valkude repressiooni. Raku kommunikatsioon väliskeskkonnaga Muutused geenide transkriptsioonitasemes toimuvad vastusena kasvukeskkonnastiimulitele. Vastavalt nende toimespetsiifikale võib stiimuleid klassifitseerida järgmiselt: 26 1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse

Bioloogia → Mikrobioloogia
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun