Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"agarplaadile" - 5 õppematerjali

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

Vedelsööde ­ kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde ­ on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde ­ geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed

Bioloogia → Mikrobioloogia
215 allalaadimist
Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv – külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv – agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv – külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse – vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) Süviskülv - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 7

Bioloogia → Mikrobioloogia
63 allalaadimist
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde ­ kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde ­ on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde ­ geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Koostis: Raku sisemus- Genoom,plasmiidid, tsütoplasma, inklusioonid Raku välispind ­ Raku sein, kihn, vibur, pili G-positiivse bakteriraku seina komponendid: Tehhoiinhape ja lipoteihhoiinhape on mureiini

Bioloogia → Mikrobioloogia
57 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine ­ külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv ­ külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv ­ agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv ­ külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse ­ vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine

Bioloogia → Mikrobioloogia
224 allalaadimist
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine ­ külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid: 1) Joonkülv ­ külviaasaga võetalse inokulum ühest katseklaasist ja pannakse teise, mis toimub sik-sakiliste või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasutatakse tihti mikroobide puhaskultuuri eristamiseks. 2) Pindkülv ­ agarplaadile kantakse külviaasagaagarakultuur. Aetakse kogu söötme pinna ulatuses laiali. 3) Pistekülv ­ külvinõelaga agartulpa. Kasutatakse mikroobide olemasolu määramiseks. 4) Külv vedelsöötmesse ­ vedelsöötmesse külvatakse külv külviaasa või pipeti abil. 5) ... - inokulum jaguneb kogu söötmesse; Mikroobidest moodustuvad kolooniad kasvavad nii söötme sisse kui ka pinnale. 8. Võihappeline käärimine

Bioloogia → Mikrobioloogia
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun